Augustis korteritehingute arv taas hooajaliselt suurenes
Tänavu suve viimasel kuul tehti Eesti korteriturul kokku 1853 ostu-müügitehingut, mida oli hooajalistel põhjustel 10% enam kui eelneval kuul, kuid siiski 4,3% vähem kui 2023. aasta samal perioodil. Kuigi turuaktiivsus on puhkuste perioodi järgselt ootuspäraselt taas mõnevõrra suurenenud, on siiski tehingute arv olnud jätkuvalt madalamal kui aasta tagasi. 2024. aasta esimese kaheksa kuu vältel tehti sealjuures Eestis kokku 12 757 korteritehingut, mida oli 9,0% vähem kui 2023. aastal samaaegselt. Tallinnas ja Tartus on sealjuures taandunud samal perioodil tehingute arv vastavalt 9,6% ja 11% võrra, mille juures tehingute arvu laialdasemat langust on viitega soodustanud uute korterite asjaõiguslepingute vähenemine.
2024. aasta augustis tehtud korteritehingute puhul kujunes Eestis mediaankeskmiseks hinnatasemeks 2089 €/m2, mida oli suhteliselt sarnase tehingute struktuuri juures 0,5% enam kui eelneval kuul ning 2,3% rohkem kui aasta tagasi. Senine hinnadünaamika viitab jätkuvalt olukorrale, kus elamispindade hinnad ei ole nominaalis küll oluliselt muutunud (langenud), kuid reaalhindadesse korrigeerituna on vahepealse inflatsiooni tõttu siiski tegelikkuses korterite ja üksikelamute hinnad siiski mõnevõrra taandunud. Kuigi selle taustal on elamispinna kättesaadavus küll veidi paranenud, on üldistatult siiski jätkuvalt elamispindade kättesaadavuse tase Eestis kehv ning seda eeskätt Tallinnas. Intressimäärade jätkuv alanemine saab olema suurimaks turuaktiivsust positiivselt toetavaks teguriks, kuid seniste muutuste taustal on ka laenuraha veel tänavu jätkuvalt kallis ning tarbijaskonna kindlustunne nõrk.
Kinnisvaraturu võimalikku aktiivsuse kasvu tugevalt toetavaid tegureid on vähesel määral
Tarbijate kindlustunne tegi paraku augustis taaskordselt vähikäiku, mis on suuresti seotud siinmaisete valitsustasandil kavandatud maksumuudatustega ning üleüldise olemasoleva keeruka majandusliku situatsiooniga. Lähiaastate vaates pole kuigi jõulist majanduskasvu taastumist hetkel võimalik prognoosida ning seetõttu peab jääma ka konservatiivseks kinnisvaraturu edasise käekäigu prognoosimisel, mille juures küll langustsükli põhi saab enamikes turusegmentides läbitud 2024. aastal, kuid kinnisvaraturu võimalikku aktiivsuse kasvu tugevalt toetavaid tegureid on ettevaatavalt siiski jätkuvalt vähesel määral. 20ndates elanikkond peab paralleelselt peatselt leppima, et nad peavad üürnike rollis veetma oluliselt pikema aja oma nooruspõlvest kui nende hiljutised eelkäijad, mis kaudselt võib aga toetada mitmete väikelinnade ja alevike elanike arvu vähenemise peatumist, kuna sealsed elamispinnad on soodsamad.
Pakkumismahu kasv 2024. aasta II pooles vähemalt hooajaliselt peatub
Üleriigiliselt on pakkumismaht jätkuvalt suur, viidates hinnatasemete laialdaselt piiratud kasvuvõimalustele ka veel 2025. aasta I pooles. 2024. aasta II pooles küll enamikes turupiirkondades pakkumismahu lisandumine taas peatub ja pakkumine võib hakata sügiskuudel edasiselt taanduma, kuid selle taga on esmalt suuresti hooajalised tegurid ning pakkumismaht võib piirkonniti jätkuvalt kasvada ka veel 2025. aasta kevad-suvisel perioodil. Laialdasem pakkumine võimaldab küll potentsiaalsete ostjate jaoks hetkel rikkalikemaid valikuvõimalusi kui näiteks ülieufoorilistel aastatel 2021 – 2022, kuid müüjate vaatest võib likviidsuse parandamiseks olla jätkuvalt ainult üks valik ning selleks on hindade langetamine ja seda eriti tugevalt just taaskordselt 2025. aasta I kvartalis, mil turg on hooajaliselt kõige rahulikum.
Suurem hindade langus nii pakkumis- kui ka tehinguhindade kontekstis on möödunud
Tagasivaadatuna siiski näib, et tänaseks on juba suurem hindade langus nii tehingu- kui ka pakkumishindade vaates möödunud ning olukorras, kus üürihindade kasv on asunud ootuspäraselt Tallinna eestvedamisel taas kiirenema ja üüripakkumine vähenema, asub sellele üldiselt teatava ajalise viitega järgnema ka ostu-müügitehingute arvu suurenemine ja ostu-müügihindade kasv. 2025. aasta vaates võib üldistatult oodata elamispindade turul ostu-müügihindade taaskordset kasvu, kuid seda peamiselt aasta II poolest, mil ka üldine majanduslik situatsioon peaks asuma tänasega võrreldes selgemalt paranema üheskoos tarbijate kindlustundega. Kinnisvarabüroo esindajana on seda ajakirjanduses küll üsna irooniline jätkuvalt esitleda, kuid kuna sel mõttel on olnud ka üha enam avalikke toetajaid, siis tänane turusituatsioon on uute kinnisvarainvesteeringute tegemiseks või ka kodu soetamiseks laialdase pakkumise ja pikemat aega peatunud hinnatõusu taustal paljudel puhkudel hea võimalus turul ostjana osalemiseks ning taoline olukord ei kesta igavesti.
Turul on täheldada viiteid geopoliitiliste riskidega seoses, riskipreemia avaldub Ida-Virumaal
Struktuurselt võib lähitulevikus ehk turul täheldada siiski teatavaid erisusi, kus sarnaselt 2008. aasta kriisist taastumisele hakkas kinnisvaraturg käituma erinevas Eesti paigus erineva kasvutempoga. Kuigi ääremaastumine on Eestis jätkuv trend, ei ole hetkel täheldada, et see võiks küll lähituleviku vaates oluliselt võimenduda, kuid kriisid ei olegi vennad ning tänases olukorras on pigem täheldada negatiivselt võimendunud väiksemaid trende. Näiteks, avalike müügipakkumiste kontekstis on Ida-Viru maakonnas täheldada üha enam kaubanduskeskusi, millede osas ei ole üheseid viiteid, miks neist just nüüd vabaneda soovitakse, kuid võib eeldada, et lisaks vakantsi kasvuga ja laenuraha hinna muutustega seotud põhjustele võidakse ehk laialdasemalt karta ka geopoliitilisi surveid. Ida-Viru maakonna elamispindade turul taolised trendid kuigi selgelt justkui ei kajastu, kuid vähemalt miljon eurot väärt olevate varade turul on siiski müügipakkumise suurenemise osas juba üsna ilmsed viited.
Elektrivõrguga liitumise tasu suurenes viimase ligi kahe aasta vältel juba kolmandat korda
Ida-Virumaa kasuks räägib elamispindade turu kontekstis täna teataval määral aga näiteks asjaolu, et sealne elu on elamuarenduse kontekstis selgelt odavam. Kui tänavu 1. septembrist on Elektrilevi teeninduspiirkonnas elektriliitumise sõlmimise korral ühe ampri tasu juba koguni 404 eurot koos käibemaksuga, siis Ida-Virumaal Narvas, Sillamäel ja Narva-Jõesuus on ampritasu alates 87 eurot. Ääremaastumise peatamiseks ja regionaalsete investeeringute laiapõhjaliseks suurendamiseks sellest küll ainuüksi ei piisa, kuid mida enam taolisi tegureid Eestis piirkonniti kuhjub, seda suurem hulk isikuid võib otsustada kas oma majandustegevusega siirduda praeguste euroala toetuste taustal Ida-Virumaale või pöörduda ka alalise elamise kontekstis tagasi oma kunagisse kodukohta. Kuigi Tallinna elanike arv oli 2024. aasta augusti seisuga jätkuvalt ligi 400 inimese võrra väiksem kui aasta alguses, on siiski langustempo saanud juba viimastel kuudel tugevalt leevendust (veel juunis -2800 inimest) ning lähituleviku vaates pealinna elanike arv jätkuvalt suureneb ja seda arvestataval hulgal paraku ülejäänud Eesti arvelt.
Tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul aastatel 2022 – 2024
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas, kinnisvaraportaal kv.ee, Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ statistika
