2020. aasta juunikuus tehti Eesti korteriturul kokku 1483 ostu-müügitehingut. Võrreldes maiga tehti 10% võrra enam tehinguid ning võrreldes aprilliga suurenes turuaktiivsus koguni 26%. Tehingute arvu suurenemine on alates aprillist aset leidnud küll üleriigiliselt, kuid sealjuures on kasvu vedanud ennekõike Tallinn, kus võrreldes aprilliga on tehingute arv kasvanud 38% võrra.
Tallinn on siiski ka kõige efektiivsem elamispindade turu piirkond Eestis, mistõttu turudünaamika muutused nii negatiivsetes kui ka positiivsetes suundades on erinevalt ülejäänud Eestist oluliselt kiiremad esile kerkima. Väljaspool Tallinna tehti juunikuus 852 korteritehingut, mida oli 4,7% võrra enam kui maikuus ning 17% rohkem kui veel aprillis. Kuna tööpuuduse suurenemine mõjutab eeskätt madalamapalgalisi isikuid ning seega ennekõike Eesti väiksemaid piirkondi, võib lähiperioodidel täheldada analoogse trendi jätkumist, kus erinevus Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel taas suureneb ning ääremaastumine jätkub.
Kuigi turuaktiivsus on võrreldes eelneva kahe kuuga märgatavalt suurenenud, jäävad kõik tehingute arvu tasemed siiski aastatagustele perioodidele arvestataval määral alla. Eestis tervikuna müüdi tänavu aprillis 40% vähem kortereid kui aasta varem, maikuus kujunes turuaktiivsuse languseks 37% ning juunis 17%. On alust arvata, et lähikuudel püsib turuaktiivsus võrreldes aastatagusega kuni 20% võrra madalamal tasemel ehk juuniga suhteliselt analoogne.
Kuna aga uute korterite paberil müük on käesoleva aasta I pooles olnud tunduvalt tagasihoidlikum kui aasta varem, täheldame laialdasemat uute korterite asjaõiguslepingute vähenemist alles arvestatava viitajaga käesoleva aasta II pooles ja 2021. aasta I pooles, mis toob tehingute struktuuri muutuste tõttu allapoole ka keskmised hinnatasemed.
Kogu Eestis tehtud korteritehingute lõikes kujunes tänavu juunis mediaankeskmiseks hinnatasemeks 1407 €/m2. Võrreldes maikuuga kasvas hinnatase 1,3% ning võrreldes 2019. aasta juuniga 1,0% võrra. Võrreldes käesoleva aasta eelnevate kuudega on hinnakasv üsna järsult taandunud, iseloomustades ennekõike langusfaasi sisenemisele viitajaga järgnenud hinnakasvu peatumist, mis on mõnes elamispindade segmendis pöördunud juba ka hindade languseks.
Meedias kajastatakse arvestataval hulgal kinnisvaraturuga seotud valeinformatsiooni
Lihtsustatud kinnisvaraturu ülevaateid on viimastel nädalatel meedias ilmunud arvestataval määral, mis enamus rõhuvad asjaolule, et kinnisvarade hinnad on tervishoiukriisi järgsetel kuudel võrreldes aastatagusega kasvanud. Tegemist on küll oma sisult toreda uudisega, aga oma olemuselt on siiski tegemist valeinformatsiooniga. Jah, statistiliselt on Tallinnas korterite mediaanhind kasvanud aprillis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 11%, maikuus koguni 16% ja juunis veidi tasakaalukamalt 7,8% võrra ning Tartus vastavalt 13%, 19% ja 1,3% võrra, kuid sealjuures tuleks ka vaadata vastavate numbrite taha natuke süvitsi.
Nimelt, 2020. aasta aprilli ja maikuu tehingute struktuur on olnud oluliselt erinev kui 2019. aasta samadel kuudel, mille juures uute korterite osakaal on tänavu suurenenud, sest kriisi puhkedes alanes järelturuaktiivsus oluliselt kiiremini. Näiteks, kui Tartus moodustasid uued korterid kõikidest korteritehingutest 2019. aasta maikuus 15%, siis tänavu mais koguni 38%. Kuna aga uued korterid on keskmiselt 40% võrra kõrgema ruutmeetrihinnaga kui järelturukorterid, on muutunud tehingute struktuur viinud vastava perioodi keskmise hinna oluliselt kõrgemale. Ehk teisisõnu, tegemist on pelgalt matemaatiliste anomaaliatega, mitte kinnisvaraturul aset leidvate turudünaamika muutustega.
Suhteliselt vähe pannakse rõhku asjaolule, et tegelikkuses ei ole elamispindade turul olnud märtsi lõpust alates hinnakasvu täheldada ning näiteks 1960ndatel ehitatud tüüpkorterite segmendis näeme Tallinnas juba märtsi tasemelt ligi 10%-list hinnalangust. Tänavu II kvartalis tehtud korteritehingute lõikes võib täheldada, et võrreldes tänavu I kvartaliga on Tallinnas perioodil 1940 – 1970 ehitatud korterid olnud 8,6% ning perioodil 1971 – 1990 ehitatud korterid 5,5% võrra madalama hinnaga.
Tartus on samaaegselt olnud täheldada n-ö hruštšovka tüüpi korterite osas 4,9%-list hinnalangust, kuid Annelinna 1980ndatel ehitatud korterid siiski veel hinnalangust ei indikeeri, aga edasine kasv on ka seal selgelt aeglustunud. Kuna Tartu korteriturul on senised pakkumispoolsed muutused olnud kriisi vältel mõnevõrra leebemad kui Tallinnas, on pakkumise suurenemisel ja müügiperioodide vähenemisel olnud hinnataseme muutustele seni oluliselt väiksem mõju.
