Sügise saabumisega kerkib sageli küsimus, kas pidada müümist vajav maamaja või suvila üle talve või alustada selle müüki langevate lehtede, vihiseva tuule ning vihmasabinate kiuste.
Kui maamajas käiakse ka sügisel ja talvel, hoiab see võõrad eemal. Kui aga suvekodu leiab külmal ajal vähe kasutust, märkavad seda ka kurikaelad, kes kasutavad pimedaid sügisõhtuid tühjana seisvates majades ringi vaatamiseks.
Tihti arvavad kinnisvaraomanikud, et sügisel pole enam võimalik maamaju ega suvilaid müüa, keegi ei osta. Tegelikkus on aga teistsugune. Paljud ostuhuvilised otsisid terve suve ning langetavad oma otsuse alles sügiseks, arvates, et selleks ajaks on hinnad langenud. Osaliselt on neil ka õigus – sügiseti langetavad hinda need, kel müügiga kiire.
Medali teine pool näitab aga, et igaks sügiseks on maamajade ja suvilate pakkumisi oluliselt vähemaks jäänud ning kõik hea, mis tuleb müüki, võib üsna pea ka kaubaks minna. Erinevas seisukorras maju on praegu müügis tohutult, kuid sellele vaatamata on vanade talude, õdusate maamajade, kenade suvekodude ning soodsamas hinnaklassis suvilate valik küllaltki piiratud.
Näiteks Harjumaa puhul on esmasel otsingul näha, nagu oleks 20000-40000 € hinnaga avalikus müügis 269 maja. KV.EE otsingu täpsustamisel selgub aga, et sellises hinnaklassis pakub talusid müügiks 9 kuulutust, maamaju pole üldse, suvekodusid on 11 ning suvilaid 124. Kõigist 269 Harjumaa majakuulutusest märgitakse vaid neljas pakkumises veekogu, 11 pakkumises järve, 22 kuulutuses jõge ning 35 kuulutuses merd.
Põhimõtteliselt sama pilti näeb maakodu otsija kõikjal üle Eesti. Enim otsitavas hinnavahemikus talusid oli näiteks Tartumaal septembri teises pooles müügis 23, Pärnumaal 11, Viljandimaal seitse ning Järvamaal vaid kaks. Arco Vara kogemus ütleb, et otsitavaimate maamajade hind jääb Tartumaal alla 40000 €, Pärnumaal vahemikku 40000-60000 €, Viljandimaal 20000-30000 € ja Järvamaal 20000-25000 € vahele.
Maamajade põua kahtlust, ostjate eelistusi ja enimotsitud hinnaklassi teemat kommenteerivad järgnevalt Arco Vara piirkonnajuhid.
Tartumaa piirkonna juht Tarvo Tamme
Pakkumisi on Tartumaal vähemaks jäänud, kuid põuaks seda nimetada ei saa. Otsitakse peamiselt kuni 25 km kaugusel Tartu linnast asuvat maamaja, hinnaga kuni 40000 €. Oluliseks kriteeriumiks maja valikul on pesemisvõimalus. Maja ei pea olema heas korras – inimesed soovivad ise remonti teha ja enda pere järgi elamist kohendada.
Meeldiv on see, et peamiselt on ostjateks noored pered ja seetõttu, et maamajade hinnad ei ole nii palju tõusnud kui linnas oleva kinnisvara hinnad. Maal on lasteaiakohad saadaval ja kohamaks on ka oluliselt odavam. Kooli viivad lapsi koolibussid. Ka maamajasid ostetakse siiski pangalaenuga. Tuleb tähele panna, et laenu saamiseks on oluline majade dokumentatsiooni olemasolu ja vastavad märked ehitisregistris ning mujal.
Järvamaa piirkonna juht Lea Kerma
Maamajade pakkumisi on Järvamaal vähemaks jäänud, kuid ka nõudlus ei ole ülikõrge. Valdavalt otsitakse looduslikult kaunites kohtades maamaju, mis on sellises seisukorras, et kannatab kohe elada. Vähemalt mingi osa majast peaks olema elamiskõlbulik, et siis tasapisi remondiga edasi liikuda.
Samuti peetakse oluliseks elektri ja vee olemasolu. Vesi ei pea olema majas sees, see võib tulla ka kaevust. Peamised ostjad on Järvamaal noored lastega pered, kes kasutatavad valdavalt panga abi. Kõige minevam kaup on majad hinnaklassis 20 000–25 000 €.
Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogens
Narvas ja Jõhvis maamajade järgi nõudlust ei ole. Siin on inimesed rohkem harjunud suvilates käima. Nagu tavapäraselt, kasvab Ida-Virumaal suvilate nõudlus kevadel ning langeb sügisel.
Rakvere maakler Andrus Peiel
Rakvere piirkonnas ei ole maamajade põuda. Maju on müügis küll, kuid on märgata, et Tallinna inimesed kipuvad väga hinda kauplema. Ostu puhul on tihtilugu oluline, et maja või suvila oleks Tallinnale lähemal kui 100 km. Kiiremini lähevad kaubaks HEAS korras majad, kuhu saab kohe sisse kolida ja seda samal ajal kõpitseda. Sauna olemasolu on kindlasti tähtis ja veekogu annab omakorda lisaboonuse.
Lääne-Virumaal lähevad kõige kiiremini kaubaks majad hinnaklassis 25 000-35 000 € ja ostjateks on need, kel on kõik muu on olemas ja tunnevad, et maakodu on veel puudu ja vajalik.
Viljandimaa piirkonna juht Aime Opermann
Viljandimaal ei ole samuti maamajadest puudust. Maju müüakse ja ostetakse igal ajal, aga turg elavneb muidugi kevadel. Sellepärast võib tunduda suve lõpuks, et pakkumisi on vähem, aga tegelikult on pakkumiste arv lihtsalt vähenenud seoses aktiivse müügiga. Sügisel-talvel hakkab müügis olevate objektide hulk taas kasvama.
Kõige rohkem otsitakse maamaju ja suvilaid kuni 15 km Viljandist ning vähemalt elamiskõlblikud. Hea, kui vesi ja WC on elamus sees. Veekogu lähedus on suureks plussiks. Kõige paremini müüvad majad hinnaklassis 20 000–30 000 €. Suvilaid ostetakse mõttega, et ehitada aastaringseks elamiseks. Maamaju ostetakse nii elamiseks, kui ka suvel kasutamiseks. Ostjad on peamiselt noored pered ja 90% ostetakse laenuga.
Pärnumaa piirkonna juht Maido Sein
Pärnumaal on maamajade pakkumiste arv viimase aasta jooksul vähenenud. Kõige rohkem otsitakse maju, kus saab sees elada ja neid jõudumööda renoveerida. Samas ostetakse ka mere ääres asuvaid uusi maju. Järjest rohkem ostetakse maamaja elukohaks, aga ka suvitamiseks.
Veekogu on Pärnumaa puhul olulise tähtsusega. Kõige kiiremini lähevad kaubaks majad hinnaklassis 40 000-60 000 €. Ostjateks on nooremad ja keskealised pered ning ca pooled ostud tehakse säästude eest.
Harjumaa piirkonna maakler Tauno Pajuri
Maamajade põuda Harjumaal ei ole, kuigi siin piirkonnas maamaju ikkagi otsitakse. Ostjateks on erineva majandusliku taustaga inimesed. Heas korras olevaid maju ning suvilaid soetatakse pigem suvituskohaks ja sellisel juhul on veekogu lähedus oluline faktor. Hinnad võivad siin küündida kuni 500 000 €.
Viletsamas seisus kinnisvara vastu tunnevad huvi inimesed, kes soovivad seda osta elamiseks ja sellise kinnisvara hinnalaeks on 60 000–100 000 €. Olulised faktorid on kaugus koolidest, bussipeatustest ja muust infrastruktuurist, samuti kommunikatsioonide olemasolu.
Suvilate puhul on kõige otsitumaks hinnaklassiks 20 000–40 000 €. Siin on oluliseks faktoriks, mida plaanib ostja suvilaga teha, kas lammutada või ümber ehitada. Kui ostja soovib vana suvila ümber lükata, peab ta arvestama, et ilmselt annab pank raha mitte suvila ostmiseks, vaid alles uue maja ehitamiseks.
Selleks peab olema ehitusprojekt ja raha saab pangast kätte osade kaupa. Luksuslikumad vanad taastatud talukompleksid, mis asuvad vahetult veekogu ääres ja on privaatse asukohaga, on samuti nõutud. Hinnad võivad selles segmendis jääda vahemiku 100 000–500 000 € ja need majad hangitakse tavaliselt suvekoduks. Kallimate asjade ostuks kaasatakse tavaliselt ka pank.
| Artikli allikas on Arco Vara |
 |
