Maja ehitamine algab sobiva krundi otsimisest. Turul on pakkumisi palju. Mille põhjal otsustada, milline krunt on tulevase kodu rajamiseks kõige sobilikum? Jagan allpool mõned kasulikud näpunäited.
Pööra tähelepanu maa sihtotstarbele
Maa sihtotstarbe kohta saab infopäringu teha maa-ameti kaardirakenduse geoportaalist. Sisestades katastritunnuse või aadressi, näete, kas tegemist on elamumaaga. Ei tohi alt minna kinnisvaraportaalide kuulutustega, kus elamumaa pähe müüakse maatulundusmaad või muu sihtotstarbega maad. Sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Olenevalt korrast piisab taotlusest omavalitsusele või tuleb algatada detailplaneeringu muutmine, mis on tasuline ning võib võtta aega kuni paar aastat.
Veendu, et kinnistule võib ehitada
Kõige täpsema info, kas maa-alale on kehtestatud detailplaneering või kas kinnistule on võimalik taotleda projekteerimistingimusi, saab kohalikust omavalitsusest. Projekteerimistingimustega määratakse lubatud hoonete arv, suurus, asukoht jms. Krundi ostmisel peab arvestama, et igale poole ei ole võimalik ehitada. Ehituspiiranguid saab vaadata maa-ameti geoportaalist kitsenduste kaardirakenduselt.
Küsi, kas krundil on olemas geodeetiline alusplaan
Geodeetiline alusplaan on kinnistu joonis mastaabis 1:500, mis sisaldab endas kogu kinnistuga seotud info: kõrgused, torustikud (nt drenaaž), olemasolev haljastus, veekogud jne. Sellele märgitakse kõikide kommunikatsioonide liitumispunktid, asetatakse maja projektsioon, teed jne. Kui müüjal pole geodeetilist alusplaani veel tehtud, tuleb see tellida maamõõdubüroost. Keskmiselt võtab see aega 1–3 nädalat.
Kontrolli võimalust liituda elektrivõrguga
Elektrivõrguga liitumisel tuleb arvestada lepingu menetlus- ja liitumistasuga. Lepingu menetlustasu on 55–78 eurot, liitumistasu arvutatakse liitumispunkti kauguse ja amprite järgi. Kuni 400 meetri kaugusel alajaamast maksab liitumine 156 eurot amper*.
Minimaalne amprite arv ehk peakaitsme suurus võiks olla 16, kuid et mugavalt ja tõrgeteta elada, soovitan peakaitsme suuruseks 25 amprit. Seega kui ehitatav maja asub alajaamast kuni 400 meetri kaugusel, tuleb elektriliitumise eest tasuda 2496–3900 eurot*.
Alajaamast üle 400 meetri kaugusel asuva uue tarbimiskoha liitumine on palju kallim. Liitumistasu arvestatakse tegelike kulude, näiteks materjali- ja ehituskulu järgi ning sellele lisandub projektijuhtimise tasu 3,35% tööde kogumaksumusest.
*Hinnad on indikatiivsed
Selgita välja, millised võimalused on liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
Kui osta krunt privaatses asukohas, kus naabrid on kaugel, siis tuleb arvestada omal kulul lokaalse veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamise ning korrashoiuga. Maakohtades tuleb arvestada puurkaevu olemasolu/rajamisega. Keskmiselt maksab puurkaevu puurimine ca 500 eurot, sellele lisanduvad veetrassi kaevamise kulu, torustiku, veepumba ja teiste vajalike materjalide maksumus. Arvestada tuleks orienteeruvalt paari tuhande euroga.
Tiheasustuses on üldjuhul vee- ja kanalisatsioonitrassid olemas, liitumiseks peab sõlmima lepingu trasse haldava ettevõttega.
Tee kindlaks, kas kinnistule on juurdepääs ja kes haldab teedevõrku
Kui ostetav kinnistu asub detailplaneeringuga kehtestatud alal, on teedevõrk enamasti planeeritud. Tähelepanu peaks pöörama sellele, kellele teed kuuluvad ja kas kinnistuni on tagatud juurdepääs avalikult teelt. Kui juurdepääsu avalikult teelt ei ole ega ole seatud ka servituuti, ei anna pangad ka laenu. Linna või valla teede korrashoiu eest vastutab kohalik omavalitsus. Keerulisem on olukord siis, kui teed kuuluvad eraisikule või ettevõttele, kes ei suuda või ei taha teedevõrku korras hoida ning keskendub pigem oma õigustele.
Kodu ehitamine on pikk ja kulukas protsess, aga kui see ette võtta, siis saab oma kodu kujundada algusest peale oma vajaduste ja soovide järgi ning lõpptulemus pakub kindlasti rahuldust paljudeks aastateks.
