Praeguses turuolukorras ei ole erakordne, et kinnisvara osta sooviv inimene ei vaja panga abi, sest ostmiseks vabad vahendid on tal endal olemas. Kui pangalaenuga kodu ostes on vaja finantsasutuse ettekirjutatud tingimusi ja reegleid järgida, siis omavahenditest kinnisvara soetamine on paindlikum. Enne müügilepingule alla kirjutamist peaks endale siiski mõned asjaolud selgeks tegema.
Kui pangalaenu abil kodu ostes on vaja soetatavale kinnisvaraobjektile tellida eksperthinnang, siis omavahenditest ostes pole seda vaja. Eksperthinnangus on muuhulgas märgitud, kas kinnisvaraobjektiga seotud dokumentatsioon on korras. Sealhulgas kontrollitakse registritest, ega hinnataval varal pole kehtivaid koormatisi või kitsendusi. Veendutakse, et varal on olemas vajalikud load (ehitusluba, kasutusluba) ning et andmed, mis on objekti kohta riiklikus ehitisregistris esitatud, vastavad ka tegelikkusele.
Suurimad mittevastavused võivad olla näiteks eluruumi kooskõlastamata planeeringute muudatused või seadustamata küttekehad, nagu õhksoojuspump. Harv pole ka juhus, kus elamul puudub kasutusluba või see ei vasta väljastatud ehitusloale. Omal käel kodu ostes jäävad sellised asjad tihtipeale märkamata, kuna puudub vahelüli kontrolliva panga näol. Sellisel juhul tuleks end kurssi viia sellega, kas eluruumi riiklikusse ehitisregistrisse kantud andmed vastavad ka tegelikkusele, et vältida hilisemaid võimalikke probleeme. Võib juhtuda, et registriandmetes on eluruumi kohta kirjas vale arv tube või ei klapi ruutmeetrite arv.
Kui kõik eelnev on üle vaadatud ja tehing toimumas, siis raha turvaliseks ülekandmiseks müüjale tasub kasutada notari deposiitkontot. Riskide maandamiseks ei soovitata raha enne müügilepingu allkirjastamist üle kanda otse müüja pangakontole või talle sularahas tasuda. Notari deposiitkonto on neutraalne koht, kuhu kanda müügisumma, ning kui osapooled on müügilepingu allkirjastanud ning notar selle tõestanud, kannab notar kolme päeva jooksul raha müüjale.
Igal juhul soovitan sajaprotsendilise omafinantseeringu kasutamise korral kaasata tehingu sõlmimise juurde ka vastava valdkonna spetsialist, näiteks kinnisvaramaakler, kes saaks välistada võimalikud ebakõlad ning anda kindlustunde, et ostate kinnisvara, millel pole mingeid piiranguid.
Kui eelneva põhjal tundus, et omafinantseeringuga kinnisvara soetamise juures tuleb jälgida paljusid kitsaskohti, siis tegelikult on sellel ka palju plusse. Ilma pangalaenuta kinnisvara ostmisel jäävad ära mitmed kulud, nagu eksperthinnangu ja laenulepingu tasu, laenu tagasimaksetega koos ka intressitasu ja hüpoteegi seadmise kulud notaris. Samuti puudub sel juhul kodu soetades ka kindlustuskohustus, kuigi kodukindlustuse soovitan kõigil koduomanikel alati teha. Paljud pangavad nõuavad laenusaajatelt lisaks veel ka laenu- või elukindlustuslepingu sõlmimist.
Enamasti tähendab täies mahus omafinantseeringuga kinnisvara ostmine ka seda, et tehingu saab teha palju kiiremini – ei pea ootama kinnisvarahindajalt eksperthinnangut ning pangahaldurilt pangalaenu tingimusi ja laenuotsust. Mõnikord küsivad ostjad laenupakkumisi mitmest eri pangast, et pakutavaid tingimusi võrrelda, ja see pikendab kogu protsessi veelgi. Kui tehingus puudub kolmas osapool ehk pank, kellega tuleks sobiv aeg kokku leppida, võib saada ka notariaja veidi kiiremini.
Eelnevat kokku võttes tuleb silmas pidada, et täies ulatuses omavahenditest kinnisvara ostmise puhul on enamasti võimalik kiiremini tehinguni jõuda. Sealjuures tasuks siiski võtta piisavalt aega, et süveneda ostetava varaga seotud detailidesse, vajadusel asjatundja abiga.
