1980. aastate alguse ja uue sajandi esimeste aastate vahel sündinud millenniumipõlvkond ehk Y-generatsioon on püsimatu, seega langetavad nad ka elupinda puudutavaid otsuseid vaid hetkevajaduste põhjal, pikalt tulevikku vaatamata.
Y-generatsioon ei ole nii püsiva loomuga nagu eelnev X-põlvkond, kelle eemärk oli jääda ühte ja samasse ettevõttesse tööle ning ühte ja samasse koju elama kuni elu lõpuni. Millenniumilapsed teevad oma otsuseid tänastest soovidest ja vajadustest lähtuvalt.
Kuna nad on sündinud ja kasvanud tehnoloogia ülikiire arengu ajal ning sukeldunud oma kujunemisaastatel „Tiigrihüppe“ kaudu internetimaailma, on nendega kõige kergem suhelda läbi sotsiaalmeedia ja videote. Ka turundades jõuab nendeni pigem ekraani kaudu.
Kodu otsides on neile pakutava juures väga oluline kõigi tänapäevaste mugavuste olemasolu. Kui eelmine põlvkond hindas kõrgelt avarust, siis uus põlvkond ei soostu enam tühja ruumi eest maksma. Valikut tehes arvestavad nad hoolikalt soetamis- ja ülalpidamiskuludega ning kaaluvad kõik võimalused läbi. Peamiselt väiksemate ruumide, madalamate jooksvate kulude ja kõrgema kvaliteedi tõttu eelistavad nad ka uut kinnisvara. Oluline on ka soetatava kinnisvara maine ja kvaliteet.
Omale elupaika valides peavad praegused noored täiskasvanud silmas lühiajalisi vajadusi, arvestades leibkonna suurust, töökoha paiknemist ning laste olemasolul nende kooli ja huviringide asukohta. Aina olulisemaks on muutunud ka kodu ja töökoha vaheline logistika, see annab linnastumisele veelgi hoogu. Millenniumilapsed on aktiivsed tegutsejad, kodu otsides teevad nad põhjalikud taustauuringud, küsivad spetsialistide ning sõprade-tuttavate arvamust. Heaks näiteks on Kalamaja – see piirkond sai uue hingamise just tänu millenniumipõlvkonna aktiveerumise läbi.
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS analüütik, Mihkel Eliste kommentaar:
Eesti kinnisvaraturu praeguse aktiivsuse taga ongi Y-põlvkond, eriti 1980. aastate lõpus sündinud, kes on loomas peret, moodustamas eraldi leibkondi.
28–30aastased on ka aktiivseimad eluasemelaenu võitjad, nagu näitavad Swedbanki avaldatud andmed. Piirkondadest eelistatakse endiselt suuremaid keskusi eesotsas Tallinna ja selle lähiümbrusega.
Demograafiliste andmete põhjal võib aga kindlalt väita, et praegune tehinguaktiivsus ei jää kuigi pikaks ajaks kestma. 1990. aastatel vähenes järsult sündimus ning Eesti elanikkond vananeb märgatava kiirusega. Viimasel paaril aastal on Eestisse sisserännanuid olnud küll rohkem kui väljarännanuid, kuid väljaränne on absoluutnumbrites püsinud endiselt kõrgel tasemel. Tallinna linn laieneb seevastu lähitulevikus veelgi, samas jätkub väiksema jätkusuutlikkusega piirkondade ääremaastumine.
