Olga (nimi muudetud) elas pikalt Eestis ja tal on Pärnus kena kolmetoaline korter Mai rajoonis. Segastel aegadel võttis ta vastu otsuse, et kolib Peterburi ja hoolitseb seal oma lastelaste eest. Kuid Pärnu on tal südames ja hinges ning suviti on tahtnud siin olla. Olga tahaks korteri talveks välja üürida ja suvel ise selles suvitada või hoopis korteri müüa ja suvitada mõnes kaunis rannalähedases villas.
Mõlema mõtte teoks tegemisel tekkis tal hulk küsimusi, mida ilma maakleri abita ei oleks osanudki lahendada. Küllap on teistelgi kasu, kui kirjeldame, mis Olga juhtumi puhul selgus.
Näiteks kui üüriline korteri eest üüriraha maksab, siis Olgat talvel Eestis ei ole raha vastu võtmas. Kui inimesed tahavad maksata pangakontole, siis seda Olgal Eestis ei ole. Olgal ei olegi Eestis pangakontot, tal on arve oma koduriigi (Vene) pangas. Pärnus ostleb ja arveldab ta põhiliselt sularahas ning kaardimaksed toimivad ka. Ta käis pangakontoris ja tuli kurvana tagasi, sest öeldi, et tema kui välismaalane ei saagi seal kontot avada. Kas Olga sai pangatöötajast valesti aru? Või ei saanud pangatöötaja Olgast aru? Samamoodi tekivad sularahateemad korteri müümisega, sest kes tänapäeval ostaks korterit ilma pangalaenuta? Väga vähesed inimesed saavad seda endale lubada. Kui üürimakseid saaks veel sularahas toimetada või maakleri abi selleks kasutada, siis pangalaenu ei maksta korterimüüjale sularahas välja.
Kuna Venemaa on kahjuks väljaspool Euroopa Liitu siis Olgale sinna laenu niisama lihtsalt üle ei kanta. Lihtsam on avada konto Eesti pangas ja kuigi Olga sai esimese hooga negatiivse vastuse, siis ka mitteresidendil ja välismaalasel on konto avamine siiski peale teatud protseduuride läbimist ikkagi võimalik. Meedias on olnud juttu, kuidas välisriikide ettevõtjatel on konto avamine keeruline, eraisikute probleemidest ei ole kuigi palju kirjutatud.
Venemaa panka nimetatakse „kolmandates riikides asuvaks pangaks“. Sellisel juhul kehtivad nii arve avamisel kui ülekannete jälgimisel krediidiasutustele ranged rahapesu tõkestamise reeglid. Kontot avades küsitakse infot nii kliendi tausta kohta kui ka seda, miks mitteresident kontot omada soovib ja millised laekumised sinna tulema hakkavad (kellelt, kui suured). Vastust tuleb oodata ja konto avamine on tasuline. Sageli tundub selliste küsimuste esitamine inimestele pealetükkiva eraasjadesse sekkumisena ja nii jääb tunne, et neile lihtsalt ei soovita kontot avada. Vastuste mittesaamisel see nii ka läheb, põhjendused võivad jääda arusaamatuiks. Kas teenindajad jätavad piisavalt selgitamata küsimuste tagamaa ja seadustega seotuse, on raske hinnata. Vanemate inimeste ja noorte klienditeenindajate vahel võib olla keeleline barjäär, kuigi pangatöötajaid valitakse kindlasti keeleoskuse põhjal ka. Vahel aga tundub, et hästi koolitatud ja teemaga kursis olevad inimesed ei adu, kuidas nö „lihtsad inimesed“ ei saa kõigest kohe aru vaid haavuvad ega selgitagi põhjuseid välja. Hiljem aga kurdavad, et nad ei saa millestki aru.
Selleks, et Olga saaks konto avada, peab ta täitma ankeedi ja esitama enda kohta dokumente. Mitteresidendi ehk mitte-EÜ-liikmesriigi kodanikult küsitakse ankeedis, milline on tema seos Eestiga: see võib olla õppimine, Eestis töötamine, Eestis ettevõtlusega tegelemine aga ka sugulased. Olga omab Eestis kinnisvara ning seegi läheb seosena arvesse. Pangad tahavad, et kontot avada soovijal oleks endal kaasas kõikvõimalikke dokumente, sealhulgas näiteks korteri ostu-müügi leping vms. Ehki kinnistusraamat on elektrooniline, on mõistlik ka kinnistusraamatu väljavõte enne teha ja kaasa võtta.
Konto avamise otsustab komisjon ja pangas ei saa seda teha kohe, ette on nähtud 10 päevane otsustusaeg. Selle jooksul kontrollitakse saadud andmeid ja tehakse taustakontrolli. Samuti pole konto avamine tasuta vaid maksab Olgale 200 €.
Kui väljaüüritud korteri maksed võib Olga toimetada ka läbi kinnisvaramaakleri ja ka sularahas ning konto avamine ehk polegi ilmtingimata vajalik, siis müügi korral on asi teistsugune. Kui Olga otsustab korteri siiski ära müüa, on Eesti pangas konto omamine hädavajalik.
Pangast laenu saanud inimene saab Olga korteri osta probleemideta, aga ostusummat Olgale Vene panka niisama lihtsalt ei kanta. Korteri müügist raha kätte saamiseks peab Olgal olema avatud arveldusarve Eesti krediidiasutuses.
