Üleeile avaldas ajaleht Äripäev, et Eesti suurim kinnisvaraarendaja Arco Vara on taganenud mitmekümne Kodukolde elamurajooni korteriostjaga aasta tagasi sõlmitud kokkuleppest ning nõuab nüüd neilt kuni miljon krooni juurde. Tänaseks on arendaja sellest plaanist loobunud.
Kui kolmetoaline korter Kodukolde elamurajoonis maksis mullu sügisel 1,57 miljonit krooni, siis nüüd küsiti sama korteri eest juba 2,2 miljonit krooni. Hinnatõusu põhjendas arendaja ehitusfirma teenuse kallinemisega, samas ehitab rajooni Arco Vara tütarfirma Deena Ehitus.
Kui ostjad soovisid aasta tagasi sõlmida eelkokkulepped notari kinnitusega, keeldus firma sellest, kirjutas üleeilne Äripäev. Artiklist selgub, et hinnatõusust polnud arendajaga juttu veel septembri lõpuski, nii jäi nördinud korteribroneerijatele mulje, et tegu oli ettekavatsetud pettusega. «Hindu tõstetakse spetsiaalselt nii palju, et ostjad peavad loobuma. Siis maksab Arco Vara 15% tagasi, mille eest ta ehitas majad valmis, ja saab nüüd juba uute hindadega majad müüki panna,» vahendas majandusleht ühe tundmatuks jääda soovinud ostja kahtlusi.
Ehitushinda kontrollida pea võimatu
Eile avaldas Arco Vara oma pressiteates, et otsustab klientidelt lisaraha küsimisest siiski loobuda ja võtab AS Kolde arendatavate Helme 13 korterelamute ehitushindade tõusust tingitud kahjud enda kanda. Seda avalikkuse pahameele survel tehtud otsust pidasid ainuõigeks peale ostjate ka mitmed suured arendusfirmad, kes samuti ehitushinna tõusu tingimustes tegutsedes polnud kätt ostja rahakotti sirutanud. Küll aga on erinevate põhjendustega tõstnud kinnisvarabuumi ajal korterite hindu mitmed väiksemad arendusfirmad.
«Imestasin, et ka Arco nüüd nende ettevõtjate nimekirjas on, kes korterite hinda on tõstnud. Arco pole seni sellega kaasa läinud,» kommenteerib YITi kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark ostjatelt lisaraha küsimist. Samas mõistab Toompark, miks Arco Vara ostjatega notariaalset lepingut sõlmida ei saanud: «Selles etapis oleks leping olnud liiga hägune ja arendaja oleks võtnud endale väga suure riski. Kindlam oleks olnud müügipakkumisega oodata ja ostjatega sõlmida lepingud nii, nagu seadus ette näeb – notariaalselt. Samas on arendajal loomulikult soov müügiga võimalikult kiiresti alustada.»
Tõnu Toompark ütleb, et korterite hinnatõusu põhjendamine ehitushindade kallinemisega pole sugugi laest võetud: «Ehitusturul on praegu ebanormaalne olukord. Statistiliselt on ehitushinnad suurenenud küll vaid 10-11%, kuid tegelik tõus on olnud palju suurem – pakun, et 30-40%. Ehitushinda kontrollida ja planeerida on meeletult raske – ka YITil, olgugi tegu ehitusfirmaga, võib allhankijatega samasuguseid probleeme ette tulla.»
Probleemidele lihtsad lahendused puuduvad
Kas ostjatelt lisaraha küsimise asemel poleks mõistlikum müüa valmis kortereid?
Tõnu Toompark peab ka selle võimaluse miinuseks suurt riski: «Ehitatava korteri müügil on mitmeid eeliseid. Ostjale annab see võimaluse oma soovi järgi muudatusi teha. Keegi ei taha ju osta valmis korterit arvestusega, et seal tuleb kohe remonti tegema hakata. Arendaja poolt vaadatuna tähendab valmis korterite müük lisakulusid. Eriti annab see tunda, kui tegu on väikese firmaga ja ehitusraha on laenatud. Kui maja valmis, hakkab see kohe kulutusi nõudma, näiteks tuleb seda kütta.»
«Võlaõiguslikus lepingus, mis ostja ja müüja vahel sõlmitakse, on punkt, kas enne asjaõiguslikku lepingut võib ostja korterit müüa või mitte. Meie pole kätt ette pannud. Samas tean arendajaid, kes lubavad osta vaid ühe korteri inimese kohta – umbes nagu kunagi talongiajal leivasabas.
Mõned arendajad on lisaraha küsimist põhjendanud sellega, et väldivad nii enda arvel korteritega spekuleerimist. Toomparki arvates pole selline hoiak õigustatud: «Inimene, kes paigutab raha kinnisvarasse, võtab enda jaoks riski. See on ettevõtlus, nagu iga teinegi. Küll mitte komplitseeritud, kuid siiski.»
Mis annab korteri ostjale kindlustunde?
Korteri müük koosneb tavapäraselt kolmest sammust. Esimene samm on korteri broneerimine, milleks esmalt sõlmitakse ostjaga lihtkirjalik leping.
Pärast lepingu allakirjutamist ja ettemaksu hakkab klient tegelema korteri planeerimise ja raha otsimisega. Seega hakkab klient broneerimise hetkel alles välja selgitama, kas tal korteriostuks raha piisab. Korterit, mille ta on välja valinud, enam müügiks ei pakuta. Selles etapis võib klient korterist loobuda.
Umbes kuu aja pärast, kui klient on oma soovid ja võimalused välja selgitanud, sõlmitakse ehitatava objekti puhul juba notariaalne võlaõiguslik leping. Ostja tasub nüüd täiendava ettemaksu korteri hinnast, omandiõigust see talle veel ei anna. Samas on lepingus paika pandud hind, mida enam ühepoolselt muuta ei saa. Võlaõiguslik leping on ostu-müügitehingu A ja O, kus on kirjas kõik tingimused. Maja valmimisel antakse korter üle ja sõlmitakse notariaalne asjaõigusleping.»
Artikli autor on Regina Hansen. Artikkel on avaldatud 10.11.2006 väljaandes SL Öhtuleht –
