Hiljuti valmis Pärnus jõe kaldal seisme korteriga puitelamu Jõeranna villa, sügisel peaks samas püsti saama juba suurem, osaliselt neljakordne ja 20 korteriga puidust elamu. Arendaja Mic-Johan Sebastian Kuisma unistab, et Pärnu jõeäärne piirkond võiks olla nagu üks paljudest Alpi mägiküladest, kus eranditult kõik hooned on puidust.
Pärnu kesklinna lähedal jõe ääres Vesiroosi 1 kinnistul toimetav Mic-Johan (39) seletab säravil silmil, kus paikneb Eesti tõenäoliselt suurim puidust kortermaja, kus pargivad autod, kus looklevad teerajad ja kasvavad puud-põõsad. Tegelikult pole seal veel vundamendiaukugi. „Mina näen seda kõike. Ma näen isegi ehitusprotsessi, nagu film kerib peas,“ ütleb ta. Ta näeb ka inimesi promenaadil jalutamas ja lapsi mängimas mänguväljakul, mida ka veel ei ole. „Ma näen juba ka järgmisi maju. Inimene peab unistama!“ ütleb ta.
Suur osa unistustest ongi Mic-Johanil seotud Pärnu jõeäärse piirkonnaga. Tema eelmine arendus, seitsme korteriga Jõeranna villa on valmis, sügisel peaks püsti saama ka Vesiroosi 1 elamu. Puidust kortermaja tuleb 32 meetrit pikk, majaaluse pinnaga 450 m2, osaliselt kolme- ja osaliselt neljakordne, 20 korteriga. Majja tuleb ka lift. „Eakamad inimesed ei hakka ju kolmandale või neljandale korrusele ronima. Noortele peredele on ka lift mugav – ma tean isana väga hästi, mis tähendab kaht last ja nelja kotti tassida,“ selgitab ta.
Arenduse taga on Mic-Johani firma Mix Fix, maja valmib tema teises ettevõttes Estpanel, mis on puitelementmaju tootnud alates 2002. aastast. Estpaneli toodang on läinud peamiselt Rootsi, vähemal määral ka Norrasse, Saksamaale ja Islandile.
Mic tunnistab, et on kirglik puidufänn. Puidust ehitamise pisiku on ta saanud kahelt puusepalt, oma isalt ja vanaisalt.
Eestis on umbes 250 puitmajatootjat, ent ligi 90% nende toodangust rändab riigist välja, peamiselt Norrasse, Rootsi ja Saksamaale. „Skandinaavias pole kunagi suurt kivivaimustust olnud. Elukondlik kinnisvara on seal alati olnud puidust, vaid ärihooned ja suured kortermajad on kivist,“ ütleb Mic. „Esimese Eesti ajal ehitati ka siin päris palju puidust – ega Käsmus ja Võsul eriti kivimaju pole, Haapsalus ja Vana-Pärnus on ka peamiselt puitmajad. Vene ajal ehitati betoonelementidest ja kivist, võib-olla oli osaliselt põhjuseks tulekartus. Buumiajal sai elementmaja kehva maine ja põhjusega – need pandigi kehvalt kokku. Nüüd hakkab puit jälle hinda minema ja arendajad kasutavad aina rohkem elementtehaste toodangut, sest maja saab kiiresti püsti, lahtist taeva all olekut on palju vähem ja tööjõukulu palju väiksem.“ Ta toob näiteks, et Rootsis pannakse 100-ruutmeetrine elamu kokku ühe tööpäevaga. Nelja- ja kolmekordne Vesiroosi 1 elamu on plaanis püsti saada nelja nädalaga.
Puitmaja eluiga peab ehitusseaduse järgi olema 50 aastat, nagu ka kivi- või betoonmajal. „Muidugi kestab ta kauem, ega ta papist pole,“ ütleb Mic muiates. „Rannakülades on meil mitmesaja-aastaseid puitmaju, meil on kahe- ja kolmesaja aasta vanuseid puukirikuid, välismaal isegi viie- ja kaheksasaja aasta vanuseid puithooneid. Samas on Eesti täis paekivivaremeid. Iga maja tuleb hooldada, ükskõik mis materjalist see on: katus peab pidama ja fassaadiga on vaja tegeleda.“
Mic nendib, et aja jooksul pole puitehituses tehnoloogiliselt eriti midagi muutunud. „Kui teha asju õigesti, siis ongi kõik nagu tuhat aastat tagasi. Puitehitus on unustatud tarkus,“ ütleb ta. Praegu osatakse tema sõnul lihtsalt paremini projekteerida ja projektid muutuvad aina ulmelisemaks. Veel paar aastat tagasi oli maailma kõrgeim puithoone 49 meetri kõrgune Treet Norras, mille ehitas osaliselt meie Kodumaja. Nüüd valmib Oslo lähistel 81 meetri kõrgune kortermaja, aga juba projekteeritakse üle 300 meetri kõrgust puithoonet. „See on tulevik,“ nendib Mic. Puitu avastatakse igal pool uuesti, näiteks Londonis hakatakse betoonhoonetele puidust korruseid peale ehitama. Ruumi on ainult ülespoole liikuda ja selleks saab kasutada vaid puitu, mille omakaal on kerge.
Mic võib välja tuua terve rea puitehituse ja puitmajas elamise eeliseid, ent kõige olulisem on tema enda jaoks üllatuslikult hoopis puitehituse keskkonnasõbralikkus. „Puit on looduse osa, taastuv ressurss, tunduvalt väiksema süsinikujalajäljega kui kivi või betoon,“ ütleb ta. Näiteks kulub puidust ehitusmaterjalide valmistamiseks viis korda vähem energiat kui telliste tootmiseks, samuti paiskub kergete puitkonstruktsioonide transpordil ja montaažil õhku tunduvalt vähem süsinikku kui raskete metall- ja betoonkonstruktsioonide puhul.
Selles, et puitehitus Eestis aina populaarsemaks muutub, on Mic enam kui kindel. „Roheline mõtteviis levib,“ nendib ta.
Keskkonnateadlikkus on Mic-Johani sõnul osa maailmavaatest. „Peab olema avatud meelega, ennast harima. Peab otsima vastust suurtele küsimustele: mis on üldse elu mõte? Ja siis midagi muutma,“ räägib ta. „Selline elu, et hommikul tööle, õhtul koju teleka ette, ei sobi mulle!“
Mic kolis vanematega Rootsist Eestisse 25 aastat tagasi, läks siin 8. klassi, oskamata sõnagi eesti keelt. 18-aastaselt asutas ta juba oma ettevõtte. Üle kümne aasta möödus nii, et pool aastast teenis ta ehitustööga raha, et siis ülejäänud kuuel kuul vabatahtlikuna kogudusehooneid ehitada. Eestis, Bulgaarias, Kanadas, Aafrikas …
„Aafrika elu pani mind ka teisiti mõtlema. Vaatad nende viletsat elujärge ja siis inimesi –rõõmsamaid pole kuskil!“ ütleb ta.
Sünnimaa Rootsi Mic-Johanit tagasi pöörduma ei meelita. „Rootsi on kapitalismi musternädis, kuhu see lõpuks jõuab. Ja see ei ole kõige parem koht,“ nendib ta. „Eks me hullult püüdleme sinnapoole ka Eestis, aga oma tausta pärast ei jõua me sinna nii kiiresti. Ma ei tahaks kunagi sinna jõuda ega taha, et mu lapsed sellises ühiskonnas elaksid – liiga mugav elu. Ja ikka liiga palju kurtmist. Aafrikas saavad inimesed dollari päevas ja surevad 30-aastaselt. Meil jääb buss hiljaks või lund sajab või on suvel palav … Ma püüan ise olla positiivne ja õpetan seda ka oma lastele. Kurtmine ei ehita üles, teeb inimese haigeks ja õnnetuks.“
Maailmas rännates on Mic näinud ka palju põnevaid puitehitisi. Kõige rohkem on teda vaimustanud aga Šveitsi, Itaalia ja Austria mägikülad, kus eranditult kõik hooned on puidust, ka mitmekorruselised hotellid. Just selline on tema unistustes ka Pärnu jõeäärne piirkond. „Seda suunda tahaksin siin arendada. Pärnu on mu kodulinn ja püüan selle heaks midagi teha, see jääb ju tulevastele põlvedele,“ tunnistab ta. Praegu mõlgutab ta üht salaplaani, millest veel rääkida ei söanda. Ütleb vaid, et ka teda inspireerivad maailmas viimasel ajal kerkivad puidust kõrghooned, eriti põnev on tema jaoks üks hiljuti Rootsis ehitatud kaheksakorruseline korterelamu. „See on mu salajane unistus. Ronida aina kõrgemale,“ sõnab ta.
Mic nendib, et on terve täiskasvanuelu ehitanud, aga nüüd peab vist haamri nurka tõstma. „Keskendun kinnisvaraarendusele, tegelen rahastuse ja projektidega, pole enam aega haamrit hoida. Ettevõte ei saa ju kasvada, kui juhataja ehitab,“ ütleb ta muigelsui.
Vesiroosi 1 elamu püsti panemisel lubab ta siiski veel ise kaasa lüüa. „Mulle meeldib luua. Mu peas on selge visioon olemas ja kui see valmis saab, siis on rõõm suur,“ tunnistab Mic.
Maailma kõrgeimad puithooned
- aastal valmis Austraalias Melbourne’is 32 meetri kõrgune, 10korruseline Forte.
- aastal valmis Norras Bergenis 49 meetri kõrgune, 14korruseline Treet.
- aastal valmis Kanadas Vancouveris 53 meetri kõrgune, 18korruseline Brock Commons.
- aastal valmib Oslo lähistel 81 meetri kõrgune, 18korruseline Mjøstårnet.
- aastal peaks Jaapanis Tokyos valmima 350 meetri kõrgune, 70korruseline Sumitomo W350.
Mõte
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja
Viimastel aastatel toimunud arenguhüpe näitab, et puit on uus betoon. Puit kannab endas ajastutepikkuseid traditsioone ning väärtusi, samas saab seda edukalt kombineerida teiste ehitusmaterjalidega, luues ajakohase, stiilse ja tervisliku sisekliimaga ehitise. Arvestades põhjamaise puidu tugevusomadusi, on puit suurepärane valik ka kõrghoonete ehitamiseks. Loodan, et puidust korrushoonete ehitamine muutub populaaremaks ka Eestis.
