Pärnu maakonnas on korteriturul aktiivsuse alanemine 2019. aasta I poolaastal sarnaselt mitmetele teistele Eesti maakondadele taas peatunud. Korteriturul on turudünaamika muutusi kujundamas peamiselt aga tehingud uute korteritega, mille osas on asjaõiguslepingute hulk korterelamute valmimise järgselt taas viitajaga kasvama asunud.
Kui 2016. aastal alustati Pärnu linnas 120 uue korteri, 2017. aastal 80 uue korteri ning 2018. aastal juba koguni 202 uue korteri ehitamisega, siis 2019. aastal on sarnases tempos kasvav ehitusaktiivsus jätkunud. 2019. aasta I kvartalis alustati 75 uue korteri ehitamisega. Ehituslubade taotlemine hakkas kasvama ennekõike 2017. aasta II pooles, mis on otseselt seotud piirkondliku hinnataseme kasvuga ning arendajate reageerimisega olemasoleva nõudluse rahuldamiseks. Hetkel ehitamisel olevate arenduste osas on madalama hinnaga projektidest võrdlemisi suur hulk korteritest võlaõiguslike lepingute raames broneeritud, millest tulenevalt võib tarbijate senist huvi odavama hinnaklassi uusarenduste osas pidada aktuaalseks ka lähitulevikus.
Üle 2000 €/m2 uusarenduste osas võib aga nõudlust pidada pigem suhteliselt õhukeseks, mida kirjeldab ka vastavas hinnaklassis uute korterite oluliselt pikem müügiperiood. Suur hulk turule lisanduvaid uusi kortereid jäävad oma absoluutväärtusest tulenevalt siiski valdavale enamusele piirkondlikele potentsiaalsetele ostjatele kättesaamatuks, väikelinnade tarbijaskond on äärmiselt hinnatundlik ning arendajatel on üsna lihtne finantsprojektsioonides nõudluse prognoosimisel eksida. Mitmete keskmisest veidi kallimate arendusprojektide osas on siiski käesoleva aasta I pooles ostuaktiivsus üle ootuste suurenenud, kuid Pärnu linna iga-aastast tugevat hooajalisust arvestades võib tegemist olla pelgalt ajutise nähtusega.
Arvestades kinnisvaraarendajate Pärnu linna vastu kasvanud huvi, samaaegselt alanevat järelturu aktiivsust, turul tervikuna pidurduvat hinnakasvu ning tänast olukorda ehitusturul, võib lähikvartalitel pidada Pärnu arendusturule sisenemist pigem kõrgendatud riskiga ettevõtmiseks. Olukorras, kus nii turu- kui likviidsusrisk on kasvanud, arendusprojektide intressid on kasvamas, kinnisvarade üldine hinnakasv aeglustumas, Eesti elukondliku kinnisvara turul üldine nõudlus vähenemas, uute korterite pakkumine suurenemas kuid ehitushind on jätkuvalt pikaajalises vaates täpselt prognoosimatu, peavad arendajad sarnaselt Tallinnale ja Tartule peatselt järeleandmisi tegema ennekõike oma arendusprojektide marginaalides.
Uute korterite müük hakkas taas jõudsalt kasvama II kvartalis
Pärnu linnas tehti kogu 2019. aasta II kvartali jooksul 280 tehingut, mida oli uute korterite suurenenud müügi tõttu koguni 56% rohkem kui veel I kvartalis ning 29% enam kui 2018. aasta II kvartalis. Pärnu linnas on seni tehingute arvu langemist võinud märgata alates 2015. aasta II kvartalist ainuüksi 2017. aasta III kvartalis kuid järjepidevalt alates 2018. aasta I kvartalist kuni 2019. aasta I kvartalini, mil uute korterite müük ajutiselt vaibus.
Pärnus tehtud korteritehingute osas kujunes 2019. aasta II kvartalis mediaanhinnaks 1298 €/m2, mida oli 12% rohkem kui I kvartalis ning 9,7% enam kui veel aasta tagasi. Kvartalisisesel perioodil asus uute korterite müük taas jõudsalt suurenema, seda ennekõike aprillis ja mais, mistõttu on kiirenema asunud ka hinnakasv. Hinnatõus on piirdunud aga pelgalt uute korterite segmendiga, sest järelturul ei ole samaaegselt olulist hinnataseme muutust olnud täheldada. 2019. aasta I poolaastal võis võrreldes varasema aasta sama perioodiga märgata perioodil 1940 – 1970 korterite osas 2,7%-list aastast hinnakasvu, mille kõrval aga perioodil 1971 – 1990 ehitatud korterid ei ole hinnalt enam kasvanud. Kuigi aastane hinnakasv on Pärnu linna järelturul olulisel määral aeglustunud, võib seda pidada siiski ootuspäraseks, sest laiapõhjalise korterituru aktiveerumise taustal võis aastatel 2016 – 2017 märgata tunduvalt kiiremat aastast hinnakasvu kui enamikes teistes Eesti suuremates keskustes.
2019. aastal on oodata Pärnu maakonna korteri- ja elamuturul sarnaselt 2018. aastale järelturul hinna- ja tehinguaktiivsuse kasvutempo taandumist ennekõike kasvanud pakkumishindade tõttu, mille juures turuaktiivsus võrreldes 2018. aastaga püsib turul tervikuna sarnasel tasemel või uute korterite asjaõiguslepingute taustal mõnevõrra kasvab. Pärnu linna lähiümbruses ja mujal maakonnas tõenäoliselt senine turuaktiivsuse langus jätkub, sest vastavas segmendis lisandub uut pakkumist erinevalt maakonnakeskusest suhteliselt aeglaselt. Hinnastatistikat jäävad enim mõjutama tehingud uute korteritega, mille aegselt mediaanhinna kasv püsib järelturul veel tõenäoliselt lähikvartalitel 2 – 4% juures.
