Kuigi naabreid ei saa valida, võib erinevate Tallinna piirkondade vahel valides paljuski juba ette öelda, milliste naabritega ja kui pikalt oma uues kodus kokku puutute.
Kuna paljud inimesed elavad pealinnas alles esimest põlve ja igatsevad keskkonnavahetust, on asukohatruudus Tallinnas üsna haruldane nähtus. Samas on siin ka mitmeid selliseid piirkondi, kus elatakse aastakümneid ja kodusid pigem pärandatakse, kui müüakse.
Need, kes tulevad Tallinna õppima või tööle, arvestavad korteri valikul kooli või töökoha paiknemisega. Sageli on esimesed elukohad ajutised. Sissetulekute paranedes vaadatakse uute ning paremate võimaluste järele. Valikul on enamasti kõige tähtsam uue kodu asukoht. Siiski mõjutavad ostuotsust ka rahalised väljavaated, sobiva infrastruktuuri olemasolu, piirkonna ja hoone ajalugu või muud konkreetse ostja eelistused. Olenemata turusituatsioonist on koduotsijaid igal pool, kuid hinnatumates piirkondades ületab nõudlus juba aastakümneid pakkumist ja seda ka majanduslikult keerulistel aegadel.
Hinna suhtes on kõige stabiilsemad Tallinna kesklinn ja teised nõutud eliitpiirkonnad, nagu näiteks Nõmme. Kõige hinnatundlikumad on magalad, nendest püsib esikohal Lasnamäe. Seal saab kinnisvaraturu tõuse ja langusi kõige kiiremini tunda.
Magalad
Kui Tallinna erinevate piirkondade iseloomustamisega pihta hakata, on siin mäed ehk magalad, Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe ning muud elupiirkonnad. Magalad erinevad kahes asjas: asukohas ja nõukogude ajal ehitatud majade vanuses. Kõige vanemad nõukogudeaegsed kortermajad on Mustamäel, järgmisena kerkisid Õismäe majad ja kõige hiljem ehitati majad Lasnamäele.
Lasnamäed on kardetud võõrkeelse ja kriminogeense elanikkonna pärast, kuid sealsed majad näevad paremad välja, kui Mustamäel, nende korrashoid on viimastel aastatel paranenud. Kriminaalset kontingenti võib leida aga igalt poolt. Kõige rohkem on kuritegevust nendel kesklinna tänavatel, kus liiguvad turistid.
Samal ajal eristuvad magalad ka hinnatasemes ja tehingute arvus. Lasnamäe on kõige aktiivsem ja uuem. Tähtis on ka fakt, et Lasnamäe kaugemast servast pääseb kanalit pidi kesklinna oluliselt kiiremini kui Mustamäe tagumisest otsast.
Mustamäe majad on samas nii vanad, et kõige vanemad hooned ületavad oma planeeritud eluiga kaks-kolm korda. Tervendav on see, et nii Mustamäele kui ka Lasnamäele on ehitatud üksjagu ka päris uusi kortermaju.
Õismäe on rahulik piirkond oma seltskonnaga, kes elab seal juba teist-kolmandat põlve. Uusarendajaid on Õismäel vähe. Kes on põline õismäelane, liigub asukohaga ilmselt Rocca al Mare kanti, kust läheb tema jaoks ka piir kodukoha ja kesklinna vahel.
Põhja-Tallinn
Kalamaja ja Põhja-Tallinn tervikuna on viimasel ajal arenenud jõudsalt. Kalamajas on renoveeritud palju vanu maju ja ehitatud uusi korruselamuid, piirkonna areng jätkub sama hooga. Kalamaja hinnaklassilt juba Tallinna kesklinnaga ja kesklinna tasulise parkimise ala ulatub Kalamajja, Telliskivi tänavani.
Põhja-Tallinna võib tegelikult jagada kolmeks: Kalamaja, Pelguranna piirkond ja Kopli. Kalamaja on neist kõige aktiivsem. Pelguranna piirkonnas ehitatakse ka uusi kortermaju, kuid vähem. Nõutud piirkond on Stroomi ranna lähedane ala, kuhu tahetakse kortereid osta ka vanematesse majadesse. Koplis praegu uusarendust praktiliselt ei toimu, kuid piirkonna perspektiiv on kindlasti hea. Arvan, et inimesed tahavad sinna korterit osta, kui Kopli uute ehitistega omale uue näo saab. Ükski teine Tallinna piirkond pole geograafiliselt nii hea asukohaga, et meri oleks kahel pool.
Eliitpiirkonnad
Tallinlased vastavad kõige sagedamini, et tahavad elada Nõmmel, mis on olnud ja on ka tulevikus eliitpiirkond. Nõmmele tahetakse kodu osta ka siis, kui muidu on kinnisvaraturg madalseisus. Nõmme elanikud ei taha kinnisvara müüa, pigem pärandavad. Kuna Nõmmel tuleb kinnisvara müüki vähe, on ka hinnatase kõrgem.
Kui veel 10 aastat tagasi sai Nõmmele teha ka väiksemaid kinnistuid, siis praegu alla 1200 m² kinnistuid teha ei saa. Seetõttu ei ole võimalik suuremaid kinnistuid poolitada, tühje krunte osta ning maju juurde ehitada. Tegu on miljööväärtusliku piirkonnaga, kus on palju suhteliselt hästi säilinud ja renoveeritud esimese Eesti Vabariigi aegseid maju. Nõmme vanu maju ei lubata enamasti lammutada ega väljastpoolt ümber ehitada. Omanik saab muudatusi teha vaid maja sees. Kortermaju on väga vähe. Kõik need asjad kokku teevadki Nõmmest omapärase piirkonna.
Piritat võib võrrelda Nõmmega. Nõukogude ajal olid ka Pirita ja Merivälja eliitpiirkonnad. Seal pole müügis kuigi palju kinnisvara, kuid nõudlust seevastu on. Pirital, endises Mähe suvilate piirkonnas, on ehitatud palju kortereid ja eramaju. Korterite kohta ei saa öelda, et inimesed oleks seal nii paiksed kui eramutes ja ridamajades. Seetõttu on kortereid pakkumises rohkem kui neid osta soovitakse.
Huvitav Pirita piirkond on Maarjamäe, kus on nii vanemaid kui ka uusi eramaju. Seal on inimesed samuti väga paiksed, koht ise on vaikne ja looduskaunis.
Kesklinn
Tallinna kesklinn on teiste suurlinnadega võrreldes hästi kompaktne, siin on käe-jala ulatuses nii sadam kui ka lennujaam koos tööks ja äriks vajaliku alaga 10 kilomeetri raadiuses. Kesklinna soovivad korterit osta paljud, kuid sageli seab piirid raha.
Kesklinna elanikud ei ole väga paiksed, pigem on tegu sotsiaalsete kihtide ja eri rahvuste sasipuntraga, kus elukohta vahetatakse ka ühe piirkonna sees. Kesklinnas on sinu naabriks ilmselt kõige rohkem välismaalasi, kes käsitlevad neile kuuluvat kinnisvara investeeringuna ega oma seda elu lõpuni.
Arvan, et vanalinna maania on üle läinud. 1990ndate alguses seal ehitati, arendati ja tehti, kuid elukeskkond sai rikutud pubide, restoranide ja ööpäevaringse meluga. Nüüd soovivad püsielanikud vanalinnast pigem ära minna. Seal on küllaltki palju esinduskortereid ja üürikortereid. Need, kes müüsid kunagi kinnisvara vanalinnas, on tõenäoliselt liikunud kas mujale kesklinna uutesse majadesse, Piritale, Nõmmele või Kakumäele.
Aivar Kaljulaid
Arco Vara maakler
| Artikli allikas on Arco Vara |
 |
