2018. aastal peavad ettevõtted nutikamaks kinnisvara omamise asemel seda üürida, et mitte raha hoonete all kinni hoida.
Tallinna büroohoonete kuum piirkond on ka tuleval aastal südalinn ja Maakri tänava ning Tartu maantee äärne kõrghoonete ala, kus on valmimas uusi kõrghooneid ja alustatakse peagi järgmiste ehitust. Loomingulisema keskkonna ja mitte nii range kontoripinna soovijad eelistavad piirkondi, kus on rohkem rohelust ja inspireeriv ümbrus. Töökeskkonnas soovitakse rohkem hubasust – sama oluline kui on kiire wifi, on mõnus sisekujundus.
Märgata on, et inimesed hakkavad üha enam hindama oma aega ja seepärast soovitakse töötada elukohale lähemal. Samuti on peredele oluline, et lapsed käiksid kodu lähedal koolis ning lasteaias. Sellised piirkonnad on näiteks Viimsi ja Peetri, kus on kõik käe-jala juures, kuid korralikke büroopindu napib.
Ruume rohkem kui rentnikke
Tallinnas seevastu on 2018. aastal oodata büroo- ja kaubanduspindade ülepakkumist. Konkurents on jätkuvalt tugev ja suurim võitja on klient. Kaubanduspindade puhul ei suuda jaemüügi kasv sammu pidada turule lisanduva pinna kasvutempoga. Büroo- ja kaubanduspindade turul prognoosime vähemalt mõningast üürihindade langust. Sellest tulenevalt rahavoo vähenemist ja vakantsi ajutist kasvu (kuniks nõudlus pindade järele pakkumisele järele jõuab). Tootlus püsib madal, Lääne-Euroopast ja Venemaalt jätkub investorite kasvav huvi Eestisse investeerimise vastu.
Tootlus hakkab kiiremini alanema ja pakkumine kasvama ka tootmis- ja laopindade vallas, sest seal on seni olnud atraktiivsem tootlus ning raha liigub kaubandus – ja kontoripindadelt mõnda aega sinna segmenti. Kuna iga ettevõte on erinevate vajadustega, siis laopindade turul võidavad need pakkujad, kes suudavad olla paindlikud.
Väikelinnad aktiveeruvad
Ärihoonete püstitamise aktiivsus kasvab ka Tartust ja Tallinnast väljaspool, sest majanduskeskkond paraneb terves riigis. Haldusreform ja avaliku sektori töökohtade viimine pealinnast välja hakkab samuti tõstma ehitusaktiivsust väikelinnades. Seda jällegi euroliidu direktiivide tõttu, mis ei luba peatselt jõustuvate energiatõhususe nõuete tõttu avaliku sektori esindajatel alla A-energiaklassi hoonetes tegutseda. Rakverre näiteks juba edastati päring, et vajatakse teatud nõuetele vastavat hoonet, mida ilmselgelt ei ole seal piirkonnas olemaski.
Atraktiivsem tootlus väikelinnades soodustab sealsete pindade omanike vahetumist ning seega likviidsuse, hinna ja ehitusaktiivsuse kasvu. Ehituse hind aga energiatõhususe nõuete tõttu tõuseb.
Omada – ei, üürida – jah!
Majandus kasvab ja Eesti ettevõtetel läheb aina paremini. Oma äri laiendamiseks keskenduvad ettevõtted enam oma põhitegevusele ja eelistavad kinnisvara omamise ja haldamise asemel üürida just neile sobilikke pindu, kus vajadusel laieneda.
Ettevõtetel on targem investeerida käibekaupa ja tööprotsesside efektiivsemaks ning mugavamaks muutmisse kui hoida oma finantse nii-öelda tellistes ja maas kinni. Ka kinnisvara haldamiseks ja hoolduseks kulub ressursse. Eriti just vanemate hoonetega on regulaarseid probleeme, millega ei peaks rentimise korral ise tegelema, vaid mis on omaniku kohustus.
Tootmispargid ärkavad ellu
Maa hinnad kasvavad ja suurte linnade ümbrus saab palju uusi arendusi. Edasi arenevad suuremate maanteede äärsed alad. 2018. aastal on suuremad muutused plaanis Tallinnas Peterburi tee ääres, kuhu rajatakse uus Rimi hüpermarket ning erinevad kodu ja aiandusega seotud kauplused. Tulemas on ka ainult autodele ja teistele motoriseeritud sõidukitele spetsialiseeritud stock-office’i tüüpi hoone ja palju muudki.
Ettevõtete taastuvate investeeringute toel jätkab kasvu hoonestamata tootmis- ja ärimaade soetamine. Eriti kuum kaup on suurte trasside äärsed kinnistud Tallinna piires. Väljaspool linnapiiri trassilt nähtavad kinnistud on eelkõige sobilikud logistika- ja hulgikaubandusega tegelevatele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline nähtavus ning väga hea transpordiühendus.
Riigi kasvanud investeeringud taristu arendamisse soodustavad jätkuvalt äri- ja tootmismaade arendamist. Majanduskeskkonna taastudes on järjest enam märgata kohalike omavalitsuste abiga rajatud kunagiste tootmisparkide elluärkamist, näiteks Ida-Virumaal ja Rakveres.
