2019. aastal on Pärnu maakonna korteri- ja elamuturul oodata hinna- ja tehinguaktiivsuse kasvutempo taandumist, turuaktiivsus püsib 2018. aastaga sarnasel tasemel või kasvab mõnevõrra valmivate korterelamute arvelt.
Lõppenud aastal pöördus Pärnu maakonnas varasem turuaktiivsuse kasv prognoositult langusesse, kinnisvaratehingute arv vähenes aastaga 6,9%. Tehinguhinnad jätkasid kasvamist, seda ennekõike elamuturul. Pärnumaa elamuturul tehti 439 tehingut, mediaanhinnaks kujunes 52 500 eurot, aasta lõikes alanes see 9,5%. Pärnu linna elamuturul tehti 124 tehingut, mediaanhinnaks kujunes 103 500 eurot, mida oli 30% aasta varasemast rohkem.
Edasist turuaktiivsuse kasvu takistab asjaolu, et potentsiaalsed ostjad eelistatavad parema siseviimistluse ja põhikonstruktsioonidega elamuid, kuid valdava osa pakkumisest moodustavad kehvemas seisukorras elamud.
Pärnumaa korteriturul tehti möödunud aastal 1197 tehingut, mida oli 11% vähem kui aasta varem. Mediaanhinna senine võrdlemisi kiire kasv aeglustus, keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 954 €/m2.
Pärnu linnas tehti eelmisel aastal 772 korteritehingut ehk 16% vähem kui 2017. aastal. Tehingute mediaanhinnaks kujunes 1154 €/m2, mis on 6,6% aastatagusest kõrgem.
Meelepäraste pakkumiste vähesuse ning hinnakasvu tõttu on nii Pärnus kui ka mujal maakonnas ostetud järjest enam kehvemas seisukorras kortereid, et need enda äranägemise järgi remontida. Hinnakasvu edasisel pidurdumisel see tõenäoliselt muutub, sest võimalusel eelistavad ostjad hea kuni väga hea siseviimistlusega varasid.
Kuna korterituru kasv on pöördunud languseks, tuleb edaspidi arvestada müügiperioodide pikenemisega. Oodata on üksikute arendusprojektide lisandumist ning juba ehitamisel olevate korterelamute arvelt periooditi tehingute arvu ja hinnataseme mõningast kasvu.
Suurele osale ostjaskonnast on uued korterid kasvanud pakkumishindade tõttu muutunud kättesaamatuks, see on elavdanud üüriturgu. Nõudluse kasvu on märgata just 2- ja enamatoaliste üürikorterite vastu.
Kuna suveperioodiks pakutavate üürikorterite arv on kasvanud, on hakanud ka puhkajad eelistama parema asukohaga ning visuaalselt kenamaid ja mugavamaid kortereid, nende eest ollakse nõus pisut enam tasuma.
Tõusnud on ostjaskonna huvi elamumaa kruntide vastu, ka pakkumiste arv asus eelmise aasta keskpaigast kasvama. Mullu tehti Pärnumaal hoonestamata elamumaaga 272 tehingut, neist 26 Pärnu linnas. Pärnu maakonnas kujunes hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute mediaanhinnaks 6,32 €/m2, Pärnu linnas 45,1 €/m2 ehk koguni 160% rohkem kui eelnenud aastal.
Pärnu linnas on väärtustatud eelkõige mereäärsed ja kesklinna piirkonna elurajoonid. Sealse kõrge hinnataseme tõttu on aga ostjaskonna huvi hakanud kasvama odavamate kruntide järele linna lähipiirkondades, eelistatumad on 1500 – 2500 m2 krundid looduskaunis kohas. Tehinguaktiivsust pärsib see, et pakkumisse lisanduvad pigem ostjaskonna nõuetele mittevastavad kinnistud.
Pikemas väljavaates pole ei Pärnumaa elamu- ega korteriturul märkimisväärset tehinguaktiivsuse kasvu oodata, seda peamiselt eratarbimisega seotud kulutuste kasvamise, senise kiirelt kasvanud sissetulekute kasvutempo mõningase aeglustumise, senise kinnisvarade pideva kallinemise ning ühtlasi perspektiivis intressitaseme kasvamise tõttu. Hinna- ja tehinguaktiivsuse kasvutempo taandub, turuaktiivsus püsib 2018. aastaga sarnasel tasemel või uute korterite asjaõiguslepingute taustal mõnevõrra kasvab.
Rahvastiku vananemisest tulenevalt on maakonnas oodata pakkumiste mõningast lisandumist ennekõike elamuturul, vanema põlvkonna elanike maakonnakeskusesse kolimise tulemusena püsib nõudlus väiksemate korterite vastu.
Pärnu linnas jäävad ostjaskonna huviorbiiti Mai ja Papiniidu piirkonna paneelmajade korterid, soodsa hinnaga renoveerimist vajavad korterid ja kuni 150 000 eurot maksvad elamud, samuti elamukrundid. Potentsiaalsed ostjad otsivad konkreetset lisaväärtust, olgu selleks siis vaade veekogule, kõrged laed, lifti olemasolu korterelamus, elamu või korteri paiknevus ilmakaarte suhtes või kinnistu ajalooline pärand.
Pärnu maakonnas müüdavate varade märksõnadeks jäävad soodne suur korter noorele perele ja soodne korter poe ning bussipeatuse naabruses maakodust väsinud eakale. Väga suur nõudlus püsib merelähedaste maakodude järele, huvi on ka soodsa hinnaga maamajade vastu, mida oma äranägemise järgi renoveerida, samuti linnalähedastes uusarendustes kerkivate elamute vastu.
