Pärast hüppelise hinnakasvu aastat on Viljandi kinnisvaraturul oodata müügihindade stabiliseerumist. Hinnatõusuga tuleb tõenäoliselt arvestada aga üüriturul, seda oluliselt vähenenud üüripakkumiste tõttu.
Viljandis tegi mediaanhind viimase aastaga suurema hüppe kui kunagi varem, tõustes 636 eurolt ruutmeetri kohta 739 eurole. Hinnakasvu soodustas Maramaa uusarenduse müük, tõusnud on ka järelturukorterite hinnad.
Aasta lõpus hinnakasv pidurdus ja hinnad pöördusid kohati isegi kergesse langusesse. Pakkumishindade alanemine vastu talve tuleneb kõrgemate kommunaalkuludega perioodi algusest. Kui oli soov oma korter kütteperioodi algul realiseerida, tuli hinda umbes kümme protsenti langetada.
Üüripakkumiste hulk on vähenenud, mis tähendab suuremat nõudlust uuel aastal. Kui aasta tagasi oli üüripakkumisi üle 30, siis praegu on neid poole vähem. Üüripakkumiste vähesus annab alust üürihindade kasvule. Eriti suur nõudlus on 3–4-toaliste perekorterite järele ja sellel on mitu põhjust. Investorid ei soovi kõrgemate riskide tõttu sellistesse varadesse investeerida, paljud noored pered ei vasta pankade seatud tingimustele laenu saamiseks ning suuremate korterite müügipakkumisi napib.
Kuna Viljandi tööandjad kasutavad palju renditööjõudu ja ka ehitusfirmad otsivad oma töölistele üüripindu, on suur nõudlus ka neile sobivate üürikorterite järele. Kõige paremini vastaks nende ootustele omaette üürimaja – sarnane, nagu on rajatud Raua tänaval endisesse kontorihoonesse. Eraisikutest üürileandjad suhtuvad enamjaolt just teistest riikidest pärit ehitajatesse veidi ettevaatlikult ja seda kahel põhjusel: esiteks vajavad ehitajad üürikorterit vaid mõneks kuuks, aga nii lühike üüriperiood ei ole üürileandjale vastuvõetav, teiseks kardetakse, et korterit ei hoita hästi.
Kallima hinnaga korterite müügipakkumised kipuvad jääma tähelepanuta. Kiiresti lähevad müügiks kvaliteetselt renoveeritud 2–3-toalised madalamatel korrustel paiknevad keskküttega korterid ja odavad ahiküttega korterid. Ostjad eelistavad renoveeritud korterelamuid. Järgmisel aastal on taas plaanis väga mitme korterelamu renoveerimine, mis tõstab hoonete kvaliteeti ja neis asuvate elamispindade väärtust. Viljandi ümbruse asulates on korterid väga palju kallinenud, mistõttu ei õnnestu seal enam kiiresti ostjaid leida.
2019. aastal algab Järveotsa kruntide arendus. Alustatakse kommunikatsioonide rajamist ja uute kruntide müüki ning esimeses osas saavad elanikud juba ehitama hakata. Nõudlus Viljandi linnas asuvate kruntide ning uute majade vastu on viimastel aastatel kasvanud. Samuti on lähiaastatel plaanis alustada Viljandi kesklinnas paari uue korterelamu arendust. Kuigi ehitushinnad on kallinenud ja arendajad arvestavad pikemaajalise müügiga, on uute korterite järele nõudlust.
Üle hinnatud vara ostjat ei leia. Kõrgemat hinda ollakse nõus maksma vaid siis, kui kõik sobib: nii asukoht, seisukord kui ka suurus ja planeering. Üksikute eramute tehinguhind on Viljandis küündinud 200 000 euroni, aga need on olnud väga heas asukohas, väga heas seisukorras, nii hoone ehitusel kui ka viimistluses on kasutatud ainult väga kvaliteetseid materjale.
Kinnisvara ostmise juures vaadatakse üha enam kõrvalkulude suurust, eelistatakse ökonoom-semat elamispinda. Nõudlus on väga heas seisukorras korterite ja majade järele, sest inimeste elutempo on kiire, nende heaolu kasvanud ning nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt ollakse valmis ostma kallimat vara kui veel paar aastat tagasi.
Endiselt on hinnas Viljandist 5–10 kilomeetri raadiuses asuvad uued majad. Kõige soovitumad on 150–180 m2 suurused kuni 150 000 eurot maksvad eramud, mida aga Viljandi linnas ja selle lähiümbruses turul napib.
