Alates 2015. aasta novembrist kuni käesoleva aasta oktoobri lõpuni on vähemalt kaks korda müüdud ühtede ja samade korterite arv moodustanud kogu tehingute arvust 16%. Võrreldes 2016. aastaga on 2017. aastal spekulatiivse taustaga ehk valdavalt edasimüügiks (sh n-ö flippimiseks) soetatud korteritega tehtud tehingute osakaal vähenenud.
2015. aasta novembrist 2016. aasta oktoobrini vahetas üks ja sama järelturu korter omanikku vähemalt kahel korral ligi 1 300 juhul, moodustades kogu vastava perioodi tehingute arvust 15%. Seevastu 2016. aasta novembrist 2017. aasta oktoobrini vahetas mitmendat korda omanikku pea 13% vähem kortereid, moodustades kogu tehingute arvust 12%. Edasimüügiks on lisaks järelturu korteritele ostetud ka uusi kortereid, kuid kuna statistikas sisalduvad teatud määral ka võlaõiguslikud tehingud, siis ei ole võimalik uute korterite edasimüüki täpselt määratleda. Tõenäoliselt jääb uute korterite edasimüügi osakaal kõikidest korteritehingutest alla 5%.
Nii puhtalt spekulatiivsel eesmärgil edasimüügiks kui ka n-ö flippimiseks ehk ostmiseks-remontimiseks-müügiks soetatud korterite tehingute arv on asunud vähenema peamiselt turul muutuva olukorra tõttu. Jätkuvalt on suur nõudlus magalapiirkondades kapitaalremonti vajavate korterite järele, kuid nende pakkumine on pidevalt alanenud. Lisaks, selliste korterite puhul on kasvanud nõudluse tõttu konkurents tihenenud ning hinnad kasvanud, kuid turul tervikuna on järelturu korterite hinnakasv püsinud pigem mõõdukas, olles viimase 12 kuu jooksul magalapiirkondades ligi 5%-lise kasvutempo juures. Ühtlasi on märgata mõningast korterite müügiperioodide pikenemist, mis tuleneb tüüpkorterite osas ennekõike asjaolust, et uute ja vanemate korterite hinnadiferents on vähenenud ning eelistatakse pigem uusi kortereid. Lähitulevikus jätkub järelturul pakutavate varade pakkumise kasv nii uute korterite eelistamise tõttu kui ka põhjusel, et valdavalt tüüpkortereid ostvate noorte osakaal asub alanema.
Renoveerimistööd on kallimaks läinud
Ettevõtluse raames kortereid flippivad isikud peavad tänases turusituatsioonis aga järjest enam taluma remonttöödega alustamise venimist. Ehitussektor on kuumenenud, mistõttu on hulgaliselt tööd ning järjekorrad on pikad nii maalritel, tapeetijatel ja elektrikutel kui ka torumeestel, rääkimata universaalsetest töömeestest, kes kogu korteri renoveerimise suudavad otsast lõpuni iseseisvalt läbi viia. Edasimüügiks soetatakse kortereid tihti eraisikute nimele, sest kahe aasta jooksul on võimalik üks elukoht müüa tulumaksuvabalt. Lisaks asjaolu tõttu, et korterite remondiga tegelevad isikud soovivad tasu saada sageli mustalt, mistõttu ei ole võimalik omanikel kulusid ametlikult ettevõtte raamatupidamisse kanda.
Renoveerimistööde pakkujate hinnad on viimase 12 kuu jooksul kallinenud erinevates Eesti aktiivseima korterituruga linnades 15-20%, mistõttu 2-3-toalise korteri kvaliteetse kapitaalremondi ja köögimööbli paigaldamise puhul tuleks arvestada ligikaudu 200-250 €/m2 suuruse väljaminekuga. Olukorras, kus järelturul on hinnakasv tervikuna aeglustunud ning korterite renoveerimistöödega seotud kulud on kasvanud ja sobilikke kortereid renoveerimiseks on vähe, on hakatud läbi viima n-ö odavamat remonti, säilitamaks omaniku kasumimarginaali. Lasnamäe näitel on edasimüüdud korterite keskmiseks pindalaks 45 m2 ning esialgse ostu- ja hilisema müügihinna erinevus on valdavalt jäänud 30-40% juurde. Korterite edasimüük on enamjaolt aset leidnud 4-6 kuu jooksul.
Terves Tallinnas on märgata 12 kuu jooksul vähemalt kolm korda omanikku vahetanud korterite seas ennekõike n-ö kööktube, kus hinnavahemikus 20 000 – 35 000 € maksnud korterite puhul on ennekõike tugev nõudlus tulenenud üürikinnisvarasse investeerimisest. Paljudel juhtudel on koheseks edasimüügiks soetatud korterite puhul märgata tehinguid, mis leiavad aset koguni ühel ja samal päeval – notari juures viiakse järjestikustel aegadel läbi ühe ja sama korteri võõrandamine juba järgmisele osapoolele ilma kinnistusraamatu kande jõustumist ootamata.
