Augustis tehti Pärnus 60 korteritehingut. Võrreldes juuliga tehti 24 tehingut vähem, mille juures tehinguaktiivsus alanes 29% võrra. Võrreldes aga eelmise aasta augustikuuga tehti koguni 32 tehingut vähem, mis moodustas tehingute arvu languseks 35%. Viimaste kuude vältel võrdlemisi kiirelt kasvanud tehingute arv asus augustis taanduma, mis tulenes nii uute korteritega tehtud asjaõiguslepingute vähenemisest kui ka asjaolust, et möödunud aasta augustis tehti ajutiselt järelturu korteritega rohkem tehinguid. Aasta esimese kaheksa kuu vältel on tehingute arv aasta baasil kasvanud 6,4% võrra. Lähitulevikus valmivate uusarenduste tõttu on oodata tehinguaktiivsuse laialdasemat volatiilsust ka edaspidiselt.
Võrreldes 2016. aasta augustiga müüdi vähem ennekõike tüüpkortereid, mida iseloomustab perioodil 1940-1990 ehitatud korterelamutes paiknevate korteritega tehtud tehingute osas ligi 40%line tehinguaktiivsuse langus. Perioodil 2001-2010 ehitatud korteritega tehti samaaegselt täpselt sama palju tehinguid kui aasta varem. Jätkuvalt on tüüpkorterite osas tehinguaktiivsuse langust soodustamas pakkumise kehv struktuur ning pidevalt kasvavad järelturu varade pakkumishinnad. Kuigi aasta esimeses pooles kasvas pakkumiste arv korteriturul tervikuna igakuiselt, on turule lisandunud aga ennekõike peamiselt uute korterite pakkumisi.
Augusti vältel tehtud korteritehingute lõikes kujunes Pärnu linnas ruutmeetri mediaanhinnaks 952 eurot, mida oli 8,1% vähem kui juulis ning 0,7% vähem kui 2016. aasta augustis. Vaadates aga tehtud tehingute struktuuri, ilmneb tõsiasi, et tegelikkuses on tüüpkorterid jätkanud ligi 10%list aastast hinnakasvu. Perioodil 2001-2010 ehitatud korteritega tehtud tehingute osas on võrreldes aastataguse ajaga püsinud samal tasemel nii tehinguaktiivsus kui ka hinnatase. Kasvanud on enne 1940. aastat ehitatud korterite tehingud, millede tõenäolisest kehvast seisukorrast tulenevalt on ruutmeetrihind oluliselt madalam ning seetõttu selle mõju hinnakasvule kui tervikule pigem negatiivne. Viimase kaheksa kuu lõikes on Pärnus mediaanhind kasvanud aasta baasil ligi 11% võrra, mille juures kiireima hinnakasvuga on olnud 2- ja 3-toalised korterid.
Suve lõppedes on taas üüriturule suundunud hulgaliselt pakkumisi, mille juures on märgata võrreldes teiste Eesti linnadega pigem madalaid üürihindu. Pärnus on linna prestiižist ja suvituskinnisvarast tulenevalt korterite hinnad pikaajaliseks üürimiseks potentsiaalsete investorite jaoks pigem liialt kallid. Suvisel perioodil kõrged lühiajaliseks üüriks mõeldud üürihinnad küll tasandavad aasta jooksul võimalikku teenitavat kasumit, kuid pikaajalise väljavaatega ning pigem passiivse hoiakuga investorid ei näe soovi omale lisategevust suveks luua. Iga-aastaselt kasvav nii sise- kui ka välisturistide arv on soodustamas lühiajalise üürituru arengut pea kõikjal suuremates keskustes üle Eesti, mille juures on põhiliseks arengusse panustajaks saanud ennekõike jagamismajandusele orienteeritud portaalid nagu Booking ja AirBnB.
