Tallinnas tehti mais 848 korteritehingut. Võrreldes aprilliga kasvas tehingute arv 148 korteri ehk 21% võrra. Aastataguse ajaga võrrelduna kasvas tehinguaktiivsus 6,4% ehk 51 korteritehingu võrra. Viimaste kuude vältel on Tallinna linnas tehinguaktiivsus püsinud võrdlemisi suurtes muutustes, mis tuleneb valdavalt uute korteritega tehtud tehingutest. Tulenevalt laialdasest ehitustegevusest on lähitulevikus oodata tehinguaktiivsuse edasist kõikumist.
Arvestades käesoleva aasta I kvartalis väljastatud ehituslubade arvu uute korterite ehitamiseks, võib lähikuudel oodata uute projektide algatamist. Riikliku ehitisregistri digitaliseerimisega kaasnenud probleemid ei võimalda praegusel hetkel aga tänavu I kvartalis uute korterite tegeliku ehitustegevusega seotud teavet pakkuda.
Uute korteritega tehtud tehingute osakaal on igakuiselt lähenemas juba pea kolmandikule, mis on lisaks tehingute arvu kasvule soodustamas ka statistilise hinnataseme edasist kiiret kasvu. Vaadates aga vanema elamufondi moodustavate korteritega tehtud tehinguid, on märgata tüüpkorterite tehinguaktiivsuse vaibumist. Mai kuus tehti perioodil 1940-1990 ehitatud korteritega täpselt sama palju tehinguid kui möödunud aastal. Alates aasta algusest on tüüpkorteritega tehtud mõnevõrra vähem kuid sisuliselt täpselt sama palju tehinguid kui 2016. aasta samal perioodil.
Tüüpkorterite hinnad olid mais aastaga kasvanud 4,4%, mida võib pidada mõõdukaks kuid jätkusuutlikuks kasvuks. Tüüpkorterite hinnad on statistiliselt alates märtsist igakuiselt langenud, mis on küll aastati hooajaliselt esinev sarnasus, kuid tehingute arv ei ole tänavu enam samaaegselt kasvanud. Tüüpkorterite müügiperioodide mõningast pikenemist on asunud mainima ka kinnisvaramaaklerid, mistõttu on alust arvata, et nii üüriinvestorid kui omale kodu ostjad on võimalusel eelistamas uuemaid kortereid.
Mais tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1 613 €/m2. Võrreldes aprilliga leidis aset kõigest 0,5%line hinnakasv, kuid võrreldes aastataguse ajaga kasvas turu terviklik hinnatase 6,4% ehk sama palju kui tehingute arv. Nii tehingute arv kui mediaanhind kasvas mai kuus aastases võrdluses enim Nõmmel ja Põhja-Tallinnas, mis tulenes peamiselt uute korterite müügist. Teistes linnaosades jäi hinnakasv 1,5-4,5% vahemikku, mille juures mediaanhind langes ainuüksi Mustamäel (-4,5%).
Vaadates tehtud tehingute struktuuri, on tulenevalt korterelamute ehitusaastast märgata samuti valdavalt kõigest mõneprotsendilist aastast hinnakasvu. Hinnatasemelt on enim kasvanud perioodil 1940-1970 ehitatud korterelamutes paiknevad korterid. See tuleneb valdavalt üürikinnisvarasse investeerimisest, sest nimetatud perioodil ehitatud korterelamud paiknevad enam-jaolt tänastes parimates asukohtades ning neis paiknevad elamispinnad on väikesed ja ühtlasi funktsionaalsed.
Turul teevad Tallinnas tehinguid endiselt peamiselt nooremapoolsed tarbijad, kelle vanus jääb valdavalt 25-35 vahemikku. Sellises vanuses kinnisvara ostjad moodustavad kõikidest tehtud tehingutest vähemalt kaks kolmandikku. Neist omakorda ligikaudu pooled moodustavad oma elus esimest korterit ostvad noored, kes tulenevalt rahalisest võimekusest ostavad korteri kas Mustamäele või Lasnamäele. Teise poole kahest kolmandikust moodustavad noored, kelle leibkonna osas on aset leidnud pere suurenemine laste arvelt ning on asutud otsima suuremat, kvaliteetsemat ning ühtlasi ehitusaastalt uuemat korterit.
Eestis valitseva demograafilise olukorra tõttu on Tallinnas kiirelt kasvanud ka üüriturg, kus sarnases vanuses ning mõnevõrra nooremad on ühtlasi üürnikeks, mis on soodustanud nii üürihindade kui üürikorteriteks sobilike pindade hinnakasvu ning tõstnud tehinguaktiivsust. Kinnisvaraarendajate ning üüriinvestorite jaoks on tegemist juba pikemat aega ühe stabiilseima nõudlusega perioodiga, mis jätkub laulva revolutsiooni perioodil sündinud inimeste suurest hulgast tulenevalt veel prognooside kohaselt mõnda aega.
