Kuigi Tapal suureneb välisriikide sõjaväekontingent, ei avalda see elukondlikule kinnisvaraturule erilist mõju. Pigem napib linnas toitlustuskohti ja vaba aja veetmise võimalusi kui üüripindu, kirjutab Arco Vara kutseline nooremhindaja ja analüütik Mihkel Eliste.
Kui paljud arvavad, et tuhande sõduri lisandumine Tapa sõjaväeossa lööb väikelinna kinnisvaraturu kihama, siis see mõte on küll petlik – sõduritele ei ole linnas elamispindu vaja, nad elavad oma kasarmutes, mida järjest juurde ehitatakse. Üksnes Eesti tegevväelased võivad väeosa piiridest lahkuda ja Tapal ning näiteks Rakveres elamispinda osta või üürida.
Ainuke märgatav mõju piirkonna kinnisvaraturule tekib siis, kui kohale tuuakse 1000 sõjaväelast, kellel on linnaloa korral vaja burgerit süüa, baaris õlut juua või kinos käia. Tapa linna olemasolev taristu ei pea sellele koormusele vastu, mis omakorda stimuleerib töökohtade loomist ja sealtkaudu elavdab pika peale ka üüri- ja ostu-müügiturgu.
Seni on ostjateks peamiselt kohalikud
Viimasel ajal on Tapal koduostjateks olnud pigem kohalikud ning Tapa linna lähiümbrusest linna kolivad elanikud. Laias laastus on linnas pakkumiste arv langenud, ostjate valikuvõimalused vähenenud, müüjate hinnasoovid pakkumiste vähesuse taustal aga pidevalt kasvanud.
Sõjaväelastega seonduvalt on täheldatud vaid mõningaid tehinguid ja nende taga on meie oma väeteenistujad, kes tunnevad huvi ennekõike heas seisukorras korterite vastu.
Pigem saavad Tapa linnas potentsiaalseteks ostjateks ja üürnikeks tulevikus teenindus- ning kaubandusvaldkonnas töötavad inimesed, kelle arvukus peaks lisanduvate sõdurite teenindamise tõttu kasvama. Lisaks peaks perspektiivis kasvama ka kogu sõjaväelinnakuga seotud teenindava personali arvukus, mis omakorda hakkab kujundama piirkondlikku tarbimisvõimsust. Sõdurite olemasolust ning teenindamise võimalustest tulenevalt võiksid piirkonna arengust huvi tundvad isikud pigem kaaluda ettevõtlusesse panustamist kui pelgalt kinnisvaraturule investeerimist.
Üüriturg kosub tasapisi
Tapa piirkonna majanduslik areng on viimasel ajal üüriturgu pisut turgutanud. Ehitustöid teostavad ettevõtted otsivad sageli ehitustööde läbiviimise ajaks oma töötajatele üüripindu, mis hooajati võib tekitada elamispindadele üsna suure nõudluse ning üürihinnad kohati tavapärasest kõrgemale tõsta.
Väikeinvestorite huvi on viimasel ajal piirkonna vastu oluliselt kasvanud. Käiakse uudistamas nii Rakverest kui Tallinnast, kaalutakse projektide läbiviimist ühe korteri üürimisest kuni vanemate väikeste korterelamute rekonstrueerimiseni.
Piirkonna üürituru suurus ei ole kellelegi küll täpselt teada, kuid Tapa linnas tegutseb ettevõtteid, kelle omandis on ajapikku soetatult kohati üle neljakümne korteri, mis kõik on tõenäoliselt soetatud passiivse üüritulu teenimise eesmärgil. Tõenäoliselt on turul üürituru nõudlus ning turu dünaamika investorite ootusi seni rahuldanud.
Üürihinnad jäävad Tapa linnas olenevalt korteri seisukorrast valdavalt vahemikku 100 – 150 eurot. Arvestades selliste üürikorterite pakkumishindu, kujuneb enamikel juhtudel korteri tootluseks lisakulusid ning vakantsi arvestamata 10-15%, mõningatel juhtudel kuni 20%. Sarnaselt Eesti üüriturule kui tervikule esineb ka Tapal tendents, kus tootlus on kõrgem just halvemas seisukorras korterite puhul. Kõrgema tootluse juures tuleb sealjuures aga arvestada, et vara kapitalikasv on võrrelduna suuremate Eesti linnadega pikema perioodi vältel oluliselt väiksem ning stabiilseid ja kvaliteetseid üürnikke on keeruline leida.
Hinnad on volatiivsed
Hinnataseme muutused on tulenevalt turu väiksusest üsnagi ulatuslikud – 2016. aasta II kvartalis oli mediaanhinnaks 85 €/m2, kuid käesoleva IV kvartali hetkeseisuga on mediaanhind juba koguni 179 €/m2. Novembri keskpaiga seisuga on 2016. aasta IV kvartalis kasvanud sarnaselt mediaanhinnale sarnaselt palju ka aritmeetiline keskmine hinnatase, olles mediaanhinnast mõnevõrra madalamal, 170 €/m2 tasemel. Käesoleva kvartali hinnakasv on tõenäoliselt tulenenud üksikutest tavapäraselt kallimatest tehingutest, mis on hakanud Tapa kinnisvaraturul sagenema. Aritmeetilist keskmist hinnataset on all hoidnud oluliselt odavamad tehingud, mis pakkumiste pideva vähenemise tõttu on turul sisuliselt otsa saanud.
Valdav osa tehingutest tehakse 1940. – 1990. aastatel ehitatud korterelamutes, kus tehingualusteks korteriteks on seni olnud suur osa halvemas seisukorras korterid. Pakkumiste arv oli Tapa linnas majanduskriisi järgselt pidevalt kasvanud, tõustes kohati kuni 100 müügikuulutuseni 2011. aastal. Majandusliku olukorra paranedes on hakatud turult soetama ennekõike hinnaklassilt odavamaid kortereid, mistõttu hinnatasemete olulist kasvu ei ole pakkumiste arvu pideva languse taustal kaasnenud. Käesoleva aasta novembri seisuga on Tapa linnas kinnisvaraportaali kv.ee andmetel pakkumisel kõigest 16 korterit.
Allikas: http://www.arcovara.ee/et/ettevottest/uudised/kinnisvaraturu-uudised/211-2016-uudised/103153-tapal-kisub-kohati-kitsaks
