Ülikoolilinna uusarenduste ritta on viimase kolme aasta jooksul lisandunud stabiilselt uusarendusi. 2015. aastal toimus kokku 1714 korteri ostu-müügitehingut, millest uusarenduste osakaal moodustas 13%. 2016. aastal toimus Tartu turul 1691 korteritehingut, uusarendusi oli neist 10%. 2017. aastal oli uusarenduste kortereid 12%, tehinguid kokku 1685.
Uusi kortermaju on tänavugi jõudsalt Tartusse lisandumas ning arendajate soov neid juurde ehitada ei näita raugemise märke. Suuremahulisematest arendustest lisanduvad sel aastal Merko Ehituse AS-i Tähepargi korterelamud, Ränilinnas valmib oktoobriks 40 korteriga elamu, Riia kvartalisse lisandub selle aasta teises pooles 51 uut korterit. Pargi tänaval valmib kaks uusarendust kokku 29 korteri, 14 külaliskorteri ning äripindadega.
Tartu linnas on aastases võrdluses korteriturul järelturutehingute ja ka uusarenduste arv vaikselt vähenenud. Selle tõenäoline põhjus on 25–35-aastaste elanike arvu vähenemine ning ühtlasi elanikkonna aktiivne siirdumine Tartu lähiümbruse uuselamurajoonidesse. Näiteks Kambja ja Luunja vallas on võimalik uus korter või ridaelamuboks soetada hinnaga alates 1000 €/m². Tartu linnas seevastu algavad uusarenduste ruutmeetri hinnad 1400 eurost. Keskmine uusarenduse hind Tartus on 2000 €/m². Mida kesklinnale lähemal asub uus elamispind, seda kallimat hinda on võimalik küsida. Kallimates uusarendustes võib ruutmeetri hind kerkida koguni 3000 euro juurde.
Eluaseme suuruse tendents on viimaste aastate lõikes valdavalt sarnane: keskmine eramu 150 m² ning korter 50 m². Tänastesse uusarendustesse on projekteeritud keskmisest väiksemad kortereid, see on tingitud eeskätt ostujõust, mitte eelistustest. Kõrge ruutmeetrihinna kompenseerib väiksem lõpphind. Keskmise kahetoalise korteri suurus on 37 m² ja kolmetoalisel 60 m². Uusarendustes tuleb lisaks korterile soetada lisatasu eest ka parkimiskoht.
2017. aastal kasvas uute korterite ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv ligi 40%, vaatamata sellele ei ole lähiaastail relevantset kinnisvaraturu aktiivsuse kasvu võimalik prognoosida. Iga-aastane sisseränne on oluliselt tagasihoidlikum, mistõttu piirkondlik korteriturg toimib n-ö sisenõudluse arvelt. Turg toimib elukoha vahetamise vajaduse ning uute leibkondade moodustumise toel. Küll aga on talvisest perioodist tulenev kinnisvaraturu vaiksem hooaeg peagi lõppemas ning tuginedes varasemate aastate käitumisele, on oodata vähemalt 10% turuaktiivsuse kasvu. Korterituru hinnataseme muutusi jäävad endiselt enim mõjutama uute korterite tehingud.
Hetkel on Tartus 45 arendusprojekti ning pakkumises ligi 400 uut korterit. Kõige aktiivsem on uusarenduste rajamine Ülejõe, Kesklinna ja Karlova linnaosas. Linnapiirist kaugemale vaadates on enim korter- ja ridaelamute arendusi Kambja ning Luunja suunal. Hinnatase on eelmise aasta keskelt alates püsinud valdavalt stabiilne ning suureks muutuseks hetkel ruumi ei näe. Pangad on kehtestamas pigem rangemat laenuväljamakse poliitikat. Küll aga toovad jätkuv üldine hinnatõus ning ka ehitushinna tõus kaasa mõningase pakkumishindade tõusu, mille tõttu võivad mõnevõrra tõusta ka keskmised hinnad. Pakkumiste mahu suurenemine ehk tihe konkurents pakkumise poolel aitab aga hoida hinnatõusu mõõdukal tasemel.
Täna on koduostjatel uusarenduste näol pigem hea valikuvõimalus. Eeskätt saab koduvaliku puhul määravaks asukoht ning läbimõeldud planeering, hind ning korteri suurus jäävad sageli teisejärguliseks. Kinnisvara ostjad on muutunud teadlikumaks, enne ostuotsuse langetamist kaalutakse mitmeid aspekte, nagu kommunaalkulud, energiasäästlikkus. Oluliseks peetakse ka lähima lasteaia, kooli, poe või ühistranspordipeatuse kaugust soetatavast elukohast. Eesti keskmine palk tõuseb ning töötute arv tööturul väheneb. Sellest võiks järeldada, et inimeste elatustase on viimastelt aastatel tõusnud ja neil on võimalus omale rohkem lubada.
