Tartu linnas tehti augustikuus 169 korteritehingut. Võrreldes juuliga tehti 1 tehing rohkem, kuid võrreldes 2016. aasta augustiga tehti 12% ehk 22 tehingu võrra vähem tehinguid. Augustis kujunes mediaankeskmiseks hinnaks 1 332 €/m2, mida oli võrreldes juuliga 1,1% võrra vähem, kuid võrreldes eelmise aasta sama kuuga siiski 4,3% rohkem. Augustis tehti Tartus korteritehinguid kokku 11,4 miljoni euro eest, mille juures keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 68 000 eurot ja maksimaalseks tehinguhinnaks 208 000 eurot. Aasta baasil vähenes tehingute kogumaht 7,6% kuid keskmine tehinguhind kasvas 6,6% võrra. Võrreldes 2016. aasta augustiga esines nii tehingute arvu kui ka kogumahu langus muutliku tehinguaktiivsuse tõttu, kus varasema aasta augustis tehti ajutiselt mõnevõrra rohkem tehinguid järelturu varadega.
Aasta esimese kaheksa kuu jooksul tehti Tartu linnas 12 tehingut rohkem kui eelmine aasta samal perioodil, mis moodustas tehinguaktiivsuse kasvuks 1,1%. Mediaanhinna tase kasvas esimese kaheksa kuu jooksul aasta baasil 3,6% võrra. Aritmeetilise keskmise ruutmeetrihinna kasv püsis samaaegselt 3,3% juures, millest tulenevalt on korteriturul jätkuvalt aset leidnud terviklik hinnakasv. Enim on kasvanud 3-toaliste korteritega tehtud tehingute arv, seda ennekõike Annelinna linnaosas. Vähenenud on 1-toaliste korteritega tehtud tehingute arv, kuid samaaegselt on mediaanhinna kasv olnud kiireim 1- ja 2-toaliste korterite osas.
Nõudlus 3-toaliste osas on küll oluliselt kasvanud, kuid ligi 25%lise 3-toaliste korterite tehingute arvu kasvu juures ei ole hinnatase Tartu linnas tervikuna siiski kasvanud. Stabiilset 3-toaliste hinnataset põhjendab ennekõike tehtud tehingute struktuur, mille juures aga ainuüksi Annelinna näitel on aasta baasil 3-toaliste mediaanhind kasvanud ligi 11%. Rohkematoaliste osas kasvanud nõudlust kirjeldab osaliselt muutunud ostjaskond, kus suuremaid tüüpkortereid on ostma asunud aina enam 25-35-aastaseid üüriturult omanditurule siirdujaid tänasest demograafilisest situatsioonist tulenevalt.
Võrreldes aastataguse ajaga on aasta esimese kaheksa kuu vältel ehituslikult uuemate ja vanemate korterite hinnaerinevus kiirelt alanenud, mis tuleneb ennekõike järelturu korterite kiiremast hinnakasvust sarnaselt Tallinna linnale. Perioodil 1940-1990 ehitatud korterelamutes paiknevate korterite kaalutud mediaankeskmine hind kasvas aasta baasil 7,5%, mille juures aga perioodil 2001-2017 ehitatud korterite hinnatase kasvas ainuüksi 2,2%. Erinevalt Tallinna linnast on siiski ehituslikult uuemate ja vanemate korterite vaheline hinnaerinevus veel Tartus võrdlemisi ratsionaalse erinevusega, mis soodustab nii uute kui ka järelturu korterite segmentide edasist tasakaalukat kasvutrendi.
