Tallinna linnas tehti veebruaris 777 korteritehingut koguväärtuses 84 miljoni euro eest. Võrreldes jaanuariga alanes turuaktiivsus 35 tehingu ehk 4,3% võrra. Võrreldes 2017. aasta veebruariga kasvas tehingute arv aga 107 korteri ehk 16% võrra. Korteritehingute käive kasvas samaaegselt aasta baasil 20%, mille kõrval keskmise korteritehingu hind tõusis 104 500 eurolt 108 000 eurole. Korteritehingute raames kujunes mediaanhinnaks 1774 €/m2, mida oli 2,7% rohkem kui jaanuaris ning 12% rohkem kui 2017. aasta veebruaris.
Korteriturul tehingute arvu alanemine veebruaris võrreldes jaanuariga on pigem tavapärane nähtus kuid hinnataseme stabiilsus pigem erand. Uute korterite laialdane müük on siiski turgu kirjeldavaid näitajaid moonutamas järjest enam, mistõttu veebruaris alanenud järelturu aktiivsust toetas suur uute korterite osakaal kõikides tehingutes. Võrreldes jaanuariga alanes veebruaris tehingute arv kõikides linnaosades välja arvatud Kesklinnas, Kristiines ja Põhja-Tallinnas, kus hoidsid turutaset loomulikult uued korterid. Võrreldes aga aastataguse ajaga kasvas veebruaris turuaktiivsus kõikides linnaosades peale Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinna, mille osas on struktuurseid muutusi kujundanud endiselt uute korterite müük.
Uusarenduste müük on lisaks tehingute arvu muutustele kujundamas ka ühtlasi hinnastatistikat, mistõttu kasvas veebruaris hinnatase Kristiines 18%, Haaberstis 16%, Lasnamäel 13% ning kõigis teistes linnaosades jäi uute korterite tavapärase osakaalu kõrval aastane hinnakasv kuni kuue protsendini. Tüüpkorterid kallinesid veebruaris ligi 7%-lises tempos, mis on lühiajalisele statistikale tuginevalt võrreldes varasemate perioodidega taas kiirenenud. Ehituslikult uuemate ja vanemate korterite vahelise hinnaerinevuse vähenemine on siiski peatunud ning ehitushinna kallinemise tõttu on käärid uute ja vanemate korterite turuväärtuste vahel kasvamas.
Lähikuudel jätkub uute korterite kasvava müügi tõttu turuaktiivsuse kasvamine Tallinnas keskmiselt ligi 5%-lises tempos. Märtsis turuaktiivsuse kasv kõrgema aastataguse baasväärtuse tõttu tõenäoliselt aeglustub ning aprillis vastupidiselt taas kiireneb. Uute korterite osakaal kogu tehingu arvus on aga asunud stabiliseeruma, mida ühelt poolt on asunud mõjutama varasemate aastate siseste kvartalite võrdlemisi sarnane ehitusaktiivsus, mis asus taas kiirelt kasvama alles 2017. aasta II kvartalis. Korterelamute ehitamine võtab teadupoolest üsna pikalt aega, mistõttu ehitamisel olevate korteritega tehingute tegemine kajastub statistikas alles oluliselt hiljem.
Arvestades eelmise aasta jooksul Harjumaal väljastatud ehituslubade ligi 37%-list kasvu, on lähitulevikus kavas mitmetel arendajatel alustada uute projektide arendamisega. Ehitushinna kasvu vältimiseks vähendatakse korterite pindalasid ning ehitatakse järjest suuremaid korterelamuid. Vähemalt 100 korteriga projekte, mille puhul on kas ehitusluba väljastatud kuid ehitustöödega pole veel alustatud, mille puhul on ehitusluba taotlemisel või mille puhul on detailplaneering koostamisel, on igas suuremas Tallinna linnaosas. Kasvanud pakkumine, sellest tulenev keerulisem finantseerimine ning kasvanud ehitushind ja sellega seotud järjekorrad ehitustöödega alustamiseks ning pikenenud ehitustarindite tootmise ooteajad on siiski lähitulevikus endiselt ehitusaktiivsuse edasist kasvu takistavateks teguriteks.
Tartu linnas tehti samaaegselt veebruaris 114 korteritehingut 9,6 miljoni euro väärtuses. Võrreldes jaanuariga alanes turuaktiivsus 33 tehingu ehk 22% võrra. Võrreldes aastataguse sama perioodiga tehti 6 tehingut vähem, mis moodustas aktiivsuse alanemiseks 5,0%. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes 84 500 eurot, mis kasvas võrreldes 2017. aasta veebruariga koguni 20% võrra, mida on tugevalt mõjutanud ajutiselt kasvanud uute korteritega tehtav tehingute arv ning aastatagune väga madal uute korterite müügimaht. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1357 €/m2, mida oli 8,4% vähem kui jaanuaris kuid 12% enam kui eelmise aasta veebruaris. Tüüpkorterid kallinesid aasta jooksul ligi 5% võrra, mille kõrval sarnaselt Tallinnale on ehituslikult uuemate ja vanemate korterite vahelise hinnaerinevuse vähenemine asunud peatuma.
Tartu linnas on aastases võrdluses korteriturul järelturutehingute arv alanenud ligi pool aastat järjest, mille tõenäoline põhjus on 25-35-aastaste elanike arvu vähenemine ning ühtlasi elanikkonna varasem aktiivne siirdumine Tartu linna lähiümbruses paiknevatesse uuselamurajoonidesse. Tartu linna iga-aastane sisseränne on oluliselt tagasihoidlikum kui Tallinnas, mistõttu piirkondlik korteriturg on peamiselt toimiv n-ö sisenõudluse arvelt, mida veab uute leibkondade moodustumine ning elukoha vahetamine vastavalt elanikkonna jooksvale vajadusele. Kuigi sarnaselt Harjumaale kasvas ka Tartu maakonnas 2017. aastal uute korterite ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv ligi 40% võrra, ei ole Tartus enam lähiaastail olulist kinnisvaraturu aktiivsuse kasvu siiski võimalik prognoosida.
Pärnu linnas tehti veebruaris seevastu 59 tehingut koguväärtuses 3,6 miljoni euro eest. Võrreldes jaanuariga kasvas turuaktiivsus 11 tehingu võrra kuid alanes aasta baasil 8 tehingu võrra. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1143 €/m2, mida oli 11% võrra vähem kui jaanuaris kuid 7,1% võrra enam kui 2017. aasta veebruaris. Pärnus on jätkunud tüüpkorterite hinnakasv ligi 10%-lises tempos, mis on võrreldes varasemate perioodidega asunud siiski pidurduma. Turuaktiivsuse edasist kasvu on takistamas ennekõike vähenenud pakkumiste arv ning kasvanud pakkumishinnad. Tugeva nõudluse taustal on ühtlasi suurenud uute korterite turuletulek. Arendusprojektide läbiviimisel nähakse piirkondlikul tasandil põhilise probleemina finantseerimist, mistõttu on kasvanud Eestis pakutavate ühisrahastusplatvormide teenuste kasutamine.
