Tartu linnas müüdi tänavu novembris 156 korterit, mida oli 13 võrra vähem kui oktoobris ning 12 tehingut vähem kui aasta tagasi samal kuul. Alates aasta algusest on võrreldes aastataguse perioodiga tehingute arv vähenenud kuuel kuul, sealjuures järjest kõrgema aastataguse võrdlusbaasi tõttu novembri seisuga teist kuud järjest. 2019. aasta esimese üheteistkümne kuu vältel on Tartus müüdud 2,1% võrra rohkem kortereid kui aasta tagasi samal perioodil, mille kõrval on korteriturul mediaanhinna kasv aeglustunud 4,7% juurde. Veel 2018. aasta samal perioodil oli tehingute arv kasvanud laialdase uute korterite müügi tõttu koguni 20% võrra, mida saatis 8,7%-line mediaanhinna kasv.
Tartus asus korteriturg tugevalt kasvama just 2018. aasta vältel, mis tulenes Tallinnale mõningase viitajaga samuti hoogsalt suurenema hakanud ehitusaktiivsusest ehk uute korterite müügist. 2019. aasta vältel on uute korterite müük jätkunud, kuid seda suhteliselt sarnases mahus nagu aastatagusel perioodil. Erinevalt Tallinnast on Tartus käesoleva aasta vältel tehingute arvu muutused nii uute kui ka järelturukorterite lõikes olnud protsentuaalselt vaadatuna suhteliselt sarnased, mis ilmestab samaaegselt aeglustuva hinnakasvu taustal turu kui terviku stabiliseerumist. Korteriturul tehtavate tehingute struktuuri poolest on siiski Tallinn ja Tartu üha enam sarnanema asunud. Käesoleval aastal on uute korteritega tehtud tehingud moodustanud kõikidest tehingutest Tartus igakuiselt keskmiselt 24% ning Tallinnas 27%, sealjuures on mõlemas linnas võrreldes 2018. aastaga uute korterite osakaal veidi vähenenud ning seega järelturutehingute hulk suurenenud.
Arvestades, et ehitusaktiivsust iseloomustavad näitajad peegeldavad pigem uute korterite müügi edasist vähenemist, pöördub tuleval aastal Tartus tehingute arv sarnaselt Tallinnaga tõenäoliselt langusesse. Kuigi Statistikaameti andmeil alustati tänavu III kvartalis Tartu linnas ainuüksi 10 uue korteri ehitamisega, ei vasta vastavad andmed siiski Arco Vara hinnangul tõele ning ehitusaktiivsuse alanemine on olnud tunduvalt tasakaalukam. Arco Varale teadaolevalt alustati perioodil juulist septembrini Tartus vähemalt 214 uue korteri ehitamist kokku vähemalt 12 korterelamus, mida on siiski 23% võrra vähem kui aasta tagasi.
Erinevalt Tallinnast on Tartus käesoleva aasta vältel tüüpkorterite hinnakasv selgelt hoogustunud. Perioodil 1940 kuni 1990 ehitatud korterite hinnakasv on tänavu esimese üheteistkümne kuu vältel püsinud võrreldes aastatagusega 7,1% juures, mis veel 2018. aastal püsis pelgalt 0,07% tasemel ehk perioodil 2017 – 2018 Tartus tüüpkorterite hinnad oluliselt ei muutunud. Järelturukorterite osas on hinnakasv hoogustunud ennekõike 1980ndatel ehitatud paneelelamutes paiknevate korterite puhul, kus aastane hinnakasv on jäänud 7,7% juurde, iseloomustades ennekõike Annelinna, kus tänavu on keskmine avalike müügipakkumiste arv vähenenud 18% võrra. Teisisõnu on Tartus sarnaselt Tallinnale nõudlus tugevaim just odavamapoolsete magalapiirkondade korterite osas.
