Võrreldes 2018. aastaga on tänavu Tallinnas tüüpkorterite ehk perioodil 1940 – 1990 ehitatud korterelamutes paiknevate korterite aastane hinnakasv jäänud esimese kolme kvartali vältel 5,7% juurde, Tartus koguni 7,5% juurde kuid näiteks Pärnus pelgalt 0,1% juurde. Tallinnas on tüüpkorterite hinnakasv püsinud analoogne nagu 2016. aastal, kuid veidi aeglasem kui 2017. ja 2018. aastal. Tallinna puhul on siiski oluline märkida, et uute korterite pakkumiste vähenemise taustal on tüüpkorterite hinnakasv käesoleval aastal igas kvartalis kiirenenud – I kvartalis püsis hinnakasv 5,2%, II kvartalis 5,4% ning III kvartalis juba 6,1% juures.
Tallinna magalapiirkondade lõikes on tüüpkorterite hinnakasv olnud 2019. aasta jooksul aeglaseim Mustamäel (+3,0%), veidi kiirem Haaberstis (+4,6%) ning Lasnamäel (+5,0%). Kui võrrelda tänaseid tüüpkorterite hinnatasemeid 2007. aastaga, on septembri seisuga Haaberstis jõutud täpselt samale tasemele kuid Lasnamäel on hinnatase 6,1% ning Mustamäel juba 7,8% võrra kõrgem. Mustamäel on tempokamat hinnakasvu soodustanud tõenäoliselt ennekõike üürikinnisvarasse investeerimine just Tallinna Tehnikaülikooli lähistel. Tänast hinnakasvu ei saa siiski mitte kuidagi samastada näiteks 2006. aastal aset leidnud kasvutempodega, kus näiteks Väike-Õismäel kasvas aastaga tüüpkorterite hinnatase 65% võrra.
Kuna pealinnas on netopalga kasv aeglustunud, on sel aastal kinnisvara üldine kättesaadavus veidi kiirema korterite kallinemise tõttu halvenenud, kuid seda mitte kuigi olulisel määral. Tartus 2018. aasta vältel tüüpkorterid märgatavalt ei kallinenud, mistõttu on käesoleval aastal kujunenud hinnakasv veidi kiiremaks kui võib pikaajaliselt jätkusuutlikuks pidada. Pärnus võis aastatel 2016 kuni 2018 täheldada tüüpkorterite kallinemist aastas keskmiselt 9% võrra, mida võib pidada üsnagi kiireks ning mille järgselt on nõudlus taandunud ja edasine hinnakasv aeglustunud, mida võib tarbijate seisukohast pidada vastuvõetavaks. Pärnu puhul võib ühtlasi välja tuua, et erinevalt Tallinnast ja Tartust ei ole vastavas linnas pikaajaliste üüriinvesteeringute tegemine sarnaselt levinud, sest suvepealinnas on üüritootlus erinevate varade lõikes sageli madalam kui mitmetes teistes Eesti atraktiivseimates keskustes. Alates 2016. aastast on tüüpkorterid enim kallinenud Pärnus, seejärel Tallinnas ning vastava kolme linna vahelises võrdluses viimasena Tartus.
Kuigi tüüpkorterite osas on enamasti täheldada, et vastavasse segmenti tehakse eestlaste poolt ka suurimad üürikinnisvara investeeringud, on siiski võrreldes aastatega 2013 – 2015 üürikorteritesse investeerimine vähenenud. Tallinnas müüdi 2018. aastal 1-toalisi kortereid ~ 16% võrra vähem kui veel 2015. aastal. Tänavu Tallinnas 2018. aasta tase tõenäoliselt ületatakse, kuid see jääb endiselt eelnevatele aastatele märgatavalt alla. Sarnast kuid veidi tugevama langusega trendi on märgata ka Tartus, kus ühtlasi seetõttu on üürihindade kasv olnud nii 2018. kui ka seni 2019. aastal kiirem kui korterituru üldine hinnakasv.
