Kasvanud korterihindade taustal on noorte arvelt lisanduvate leibkondade osas olnud märgata üha enam üürituru kasvamist, mis on soodustanud väheste üüripakkumiste kõrval üürihindade kasvu ja elukondliku kinnisvara osas tootlusmäärade kasvule pöördumist, sest üürihindade kasv on võrreldes kinnisvara üldise hinnakasvuga püsinud viimaste kvartalite vältel mõnevõrra kiirem.
Üürihindade kasv asus 2019. aastal aga näiteks aktiivseimates Eesti väikelinnades üsna järsult aeglustuma. Palgatöötajate sissetulekute kasv on püsinud jätkuvalt aeglasem kui üürihindade kasv, mis on elamispinna kättesaadavust mõningal määral halvendanud, seda just Tallinnas ja Tartus. Üürikorterite pakkumine ei ole viimastel aastatel enam niivõrd suurenenud mitte eraisikutest üürileandjate poolt loodud pakkumise läbi, vaid järjest enam ettevõtete ja Tallinnas juba ka institutsionaalsete investorite poolt.
Tartus on täheldada Tallinnaga suhteliselt sarnaste trendide esilekerkimist mõningase viitajaga, seda just n-ö mikrokorterite arendamise trendi valguses. 2018. aastal alanes Tartus üüripakkumiste arv pea kolmandiku võrra, mille järgselt toodi turule väga suures mahus uut pakkumist. 2019. aastal kasvasid üürihinnad Tallinnas keskmiselt 6,6% ja Tartus koguni 13% võrra, mille kõrval pakkumiste arv vähenes Tallinnas 3,4%, kuid kasvas Tartus 13%. Üürihindade kasv asub 2020. aastal tõenäoliselt enamikes keskustes aeglustuma, jäädes 4 – 6% vahemikus inflatsioonist siiski kõrgemale tasemele. Üürikorteritesse investeerimine asub aga tõenäoliselt taas veidi suurenema, sest pikaajalises perspektiivis sobilike investeerimisvõimaluste nappus on 2019. aasta II poolest asunud Eesti investorite huvi kinnisvaraturu osas taas tõstma. Ühalt tuleneb see ka sellest, et suure huviga on viimased viis aastat oodatud kinnisvaraturu tugevat langust, mida ei ole aga tulnud.
