Mida aeg edasi, seda rohkem hindavad inimesed keskkonda ja selle kvaliteeti, kus nad elavad. Elame ajal, kus inimesed üha enam koonduvad tõmbekeskustesse, linnad kerkivad kõrgemaks ja neelavad enda alla neid ümbritsevad asulad. Kunagi rohelised ja üksikute eramajade või suvilatega asustatud satelliit-piirkonnad on igaveseks muutunud.
90ndatel, siis kui Eesti taasiseseisvus, oli suurimaks staatuse näitajaks 300 m2 eramu, kus korruseid oli väiksema kortermaja jagu ning tube rohkem kui tervele suguvõsale tarvis. Üksteise järel kerkisid ülisuured eramajad ja koguni asulad, (nagu Lollidemaa) kus puudusid piirid ja ilmselt ka ratsionaalne mõtlemine. Inimeste ihalus aina suurema elamispinna järele oli peegelpilt saavutatud vabadusele, mida nii pikalt võõra võimu all elanud inimesed vajasid. Nüüd, 25 aastat hiljem on aga inimeste arusaam vabadusest ja tegelikest vajadustest oluliselt muutunud. Kunagine suurushullus on asendunud teadlikkusega, kvantiteet on asendunud kvaliteediga. Iga ruutmeeter on hinnas ja seda mitte ainult selle pärast, et aastatega on see aina kallimaks muutunud, vaid mõeldakse ka ratsionaalsemalt.
Oma rolli mängib ka asjaolu, et tänapäeval pole tarvis enam nii palju ise teha ja ladustada – garaažis ei remondita autosid, saunaruumid on kompaktsemad, mitte enam eraldi hooned, täiskelder on minevik – moosid, juurviljad kõik saab poest, samuti on leibkonna suurus aastatega vähenenud.
Eesti kinnisvaraturgu on taasiseseisvuse ajal raputanud mitu kriisi, mis on õpetanud, et üle oma võimete ja ainult tänases päevas elamine ei ole jätkusuutlik. Tarbimispõhine ühiskond, kus asjade rohkus ja nö teistele elamine tekitas aga oodatud rahulolu asemel hoopis lisastressi. Me oleme teinud fundamentaalseid muudatusi oma ootustes, vajadustest ja väärtustes, mis loob uue aluse täiesti teistsugusele ühiskonnale ja kinnisvaraturule.
Tänaseks on välja kujunenud optimaalsed suurused nii korteritel kui eramutel, kuid oma rolli mängib kinnisvaraturu hetkeolukord ehk hind, mida suurem on eluruum, seda kallim on ka tükihind, sest see on otseselt seotud ruutmeetritega. Kui vaadata lähemalt otsa kinnisvaraturul toimuvale, siis on märgata, kuidas aastatega on keskmise eluruumi suurus muutunud, kui 1996 aastal väljastatud ehituslubade järgi oli keskmine eluruumi suurus 136,5 m2, siis 2017. aasta teise kvartali seisuga on see langenud koguni 89,6 m2 peale.
See teema ei puuduta ainult meid, Zogby küsitles 800 Ameerika tarbijat ja palus neil ette kujutada kahte eluviisi:
- Kõikide mugavustega suur villa, mis asub kallis ja mainekas piirkonnas.
- Kvaliteetselt ehitatud väike maja, mida ümbritseb ilus ja rikkalik loodus.
See, et inimesed loodust armastavad ei tulnud üllatusena aga et koguni 2/3 vastanuist valisid metsamajakese ja ainult 1/5 villa, oli märkimisväärne. Eriti tugevalt andis see tunda küsitluses osalenud vanemate inimeste seas, just nende hulgas on eelistuste osas vahe kõige suurem.
John Zogby Strategies & Unity Marketing
Rohkem kui pool sajandit kestnud arusaam tarbijakesksest Ameerika-unelmast, mis tähendas rohkem asju ja suurt luksuseihalust on muutumas. Ameeriklaste asjadekeskne ja kulutuste põhine elustiil ei teinud neid õnnelikumaks ega täitnud nende tegelike vajadusi. Vastupidi. See tekitas lisastressi, mis tähendas, et on vaja muuta fookus esemetelt elukvaliteedile.
Zogby määras neli trendi, mis on muutmas Ameerika-unelmat ja tuleviku kodusid, millest nad unistavad. Need on:
- Elu piiridega: sirgjoonelisem, väiksem, inimesekesksem ja personaalsem
- Mitmekesisus: globaalne, ühendatud ja kaasav
- Sissepoole vaatav: kes ma olen, mitte mida ma oman
- Autentne ehk algupärane: autentsuse otsimine, pane mind uskuma-maailmas.
Zogby uuring ei puuduta ainult elamuturgu, vaid puudutab kogu kinnisvarasektorit, alustades arendajatest lõpetades maaklerite ja pankadega.
See toob välja vajaduse üha väiksemate, praktilisemate ja funktsionaalsemate kodude järele, mis ei ole mõeldud lihtsalt eputamiseks, vaid väärtustavad, kuidas ja kus inimesed tegelikult elada soovivad. Kuna kinnisvara hinnastatakse enamasti ruutmeetrite järgi, siis see tähendab ka seda, et väiksemad elamud ja kvaliteetsemad lahendused säästavad inimeste aega, raha, ning ka loodust. Samal ajal avardavad väiksemad hooned inimeste ostuvõimalusi, sest nende tükihind on odavam.
Täispikk uuring ja artikkel: https://www.forbes.com/sites/pamdanziger/2017/10/14/the-new-american-dream-home-americans-search-for-smaller-scale-more-livable-homes/#6a42e9694af7
