Nii Tallinnas, Tartus kui ka teistes Eesti aktiivseimates linnades on viimaste aastate vältel saatnud kasvavat tehinguaktiivsust lisaks kodu soetajatele ka kinnisvarasse investeerijad. Üürikorteritesse investeerimine on ennekõike aset leidnud Tallinnas ja Tartus, mille tulemusena on hinnalt kasvanud peamiselt tüüpkorterid ning väiksematoalised kööktoad ja muud tüüpi n-ö mikrokorterid. Eesti ainukeses pideva elanikkonna kasvuga Tallinna linnas on aga üürikorterite tootlused taas langenud võrdlemisi madalale tasemele, mis on keskmisest enam haritud investeerimishuviliste osas asunud ostumõtteid aina enam edasi lükkama.
Avalikult pakutavate kuulutuste seast on investeerimiseks sobilikke pakkumisi üha raskem leida. Võimalused alternatiivsetest kanalitest nagu näiteks pankrotipesadest varasid soetada on samuti kadumas. Väljaspool Eesti mahajäänumaid piirkondi on kinnisvaraga seotud täitemenetlusi tänases majanduskeskkonnas järjest vähem ning ka kohtutäiturite poolsed enampakkumiste alghinnad on sarnaselt kinnisvaraturule kui tervikule oluliselt kasvanud. Olukorras aga, kus vaba rahalist kapitali on turul võrdlemisi palju ning investeerimiseks sobilikke objekte vähe, on asutud siirduma riskantsematesse piirkondadesse, eesotsas Eesti suurematesse väikelinnadesse.
Ärikinnisvara turul on viimaste aastate kõrge ehitusaktiivsuse tulemusena kasvanud olulisel määral ennekõike büroopindade pakkumiste arv, mille juures aga üürileandjate vaheline konkurents on olemasolevate üürnike hoidmiseks ja uute leidmiseks kasvanud. Ennekõike on väljavaated halvenenud ehituslikult vanemate büroo- ja kaubanduspindade omanike seas, kelle pindadelt on üürnikud lahkumas tänapäevase ehituskvaliteediga hoonetesse, kus igakuine üür on küll mõnevõrra kõrgem kuid kõrvalkulud on madalamad. Majanduskriisi aegsest perioodist alates on ärikinnisvara sektoris keskmised tootlused langenud ligemale kolmandiku võrra. Kõrgema tootluse teenimiseks on asutud otsima võimalusi siseneda näiteks tööstus- ja laopindade segmenti, kus tootlused kui ka risk on kõrgem kui büroo- või kaubanduspindade puhul.
Madalad intressimäärad ning laialdane vaba rahalise kapitali hulk on varasemalt ainuüksi konservatiivseid investeeringuid kaalunud jae- ja ka institutsionaalsed investorid panemas tegema järjest riskantsemaid investeeringuid. Eesti tänased varasemast madalamad tootlused nii elukondliku- kui ka ärikinnisvara sektoris on aga jätkuvalt atraktiivsed välismaistele investoritele, mistõttu nii Põhja-, Ida- kui ka Lääne-Euroopa riikidest pärit investorite huvi jätkab püsimist.
