Tartu linnas tehti maikuus 176 korteritehingut, mida oli võrreldes aprilliga 36% rohkem ning võrreldes eelmise aasta maiga 22% rohkem. Sarnaselt Tallinnale kasvas turuaktiivsus ainuüksi uute korterite müügi arvelt, mis on viimastel kuudel asunud järjest valmivate arendusprojektide tõttu taas kasvama. Aastatagusel samal perioodil võis ajutiselt märgata väiksemal hulgal uute korterite müüki, mistõttu on hiljaaegu Tartu turuaktiivsus näidanud periooditi võrdlemisi kiiret kasvu. Aastatagune madal võrdlusbaas saab aga juunist läbi, mistõttu pikemas perspektiivis siiski Tartu linna turuaktiivsuse osas ei ole enam olulist kasvu märgata. Korterituru aktiivsust hoiab jätkuvalt ennekõike järelturg, kuid järelturul on tehingute arv nii vähenenud pakkumiste, kehva pakkumise struktuuri, kasvanud hindade kui ka järk-järgult vähenema asunud nooremapoolse ostjaskonna tõttu asunud alanema.
Tartus tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1307 €/m2, mida oli võrreldes aprilliga 0,4% ning võrreldes aastataguse ajaga 9,4% rohkem. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes samaaegselt 73 000 eurot, mida oli ligi 9,2% enam kui möödunud aasta samal perioodil. Kõikide korterite ostu-müügitehingute väärtuseks kujunes 12,6 miljonit eurot, mida oli 2017. aasta maikuust koguni 32% rohkem. Keskmisi näitajaid ning käivet on suurendamas ennekõike tehingud uute korteritega, kuid erinevalt Tallinnast ei ole Tartus märgata tugevat ehitusaktiivsuse koondumist kindlatesse piirkondadesse. Aktiivne uute korterite müük käib nii kesklinnas kui magalapiirkondades ja äärelinnas, kus samaaegselt näiteks Tallinnas on olnud ehitushinna kallinemise tõttu märgata viimastel perioodidel ehitusaktiivsuse kasvamist ennekõike hinnatasemelt odavamates linnaosades ja linna lähiümbruses.
Hinnataseme statistilist kasvu soodustab Tartus valdavalt ehitushinna kallinemine, mis kandub statistikasse uute korteritega seotud tehingute läbi. 2018. aasta esimese viie kuu vältel on Tartu korteriturul üldine hinnakasv püsinud 11% juures, samaaegselt aga tüüpkorterite osas on hinnatase kasvanud ainuüksi 1,7% võrra. Erinevalt Tallinnast ei ole Tartus käesoleva aasta alguses ehituslikult vanemate korterite hinnakasv enam kiirenenud, 2016. aasta esimese viie kuu vältel kujunes tüüpkorterite hinnakasvu tempoks 5,7%. Aeglasemalt kasvavad näitajad on võimaldanud Tartus ostjaskonnal oma ostuotsuseid ratsionaalsemalt planeerida, sest turul aset leidnud muutused nii pakkumise struktuuris kui pakkumishindades on olnud tasakaalukamad kui Tallinnas.
Tartu uute korterite turg on võrreldes pealinnaga muidugi tunduvalt õhukesem, kuid nii ehitusturul valitsevad trendid kui ka uute korterite osakaal pakutavates korterites on püsinud suhteliselt sarnane juba pikemat aega. Erinevalt Tallinnast ei ole Tartus ehitusaktiivsus enam viimaste kvartalite vältel tugevalt kasvanud, kuid väljastatud ehituslubade arv on samuti asunud tempokalt kasvama, mistõttu on siiski alust arvata, et lähitulevikus lisandub veel turule üksikuid suuremaid projekte. Edukalt müüvad jätkuvalt ridaelamukorterid Tartu lähiümbruses, seda peamiselt Luunja valla lääneosas ning Ülenurme alevikus piirkonnas. Sarnaselt korteriturule ei ole momendil ka ridaelamuturul aga olulist pakkumiste arvu kasvu lähitulevikus oodata, viimaste suuremate projektide algatamine jäi möödunud aasta II ja III kvartalisse.
Pärnu linnas tehti seevastu maikuus 73 korteritehingut. Võrreldes aprilliga tehti 1 tehing vähem ning võrreldes 2017. aasta maiga 4 tehingut vähem. Tehtud korteritehingute raames kujunes mediaanhinnaks 1210 €/m2 ning keskmiseks korteritehingu hinnaks 68 500 eurot, mis olid aasta jooksul kasvanud vastavalt 10% ja 7,4% võrra. Kuu jooksul müüdi kortereid ligi 5,0 miljoni euro eest, mida oli 1,8% võrra enam kui aasta tagasi. Aastatagune kõrgem võrdlusbaas on varasema kiire kasvutempo taandanud, hinnakasvu on sarnaselt teistele suurematele Eesti keskustele hoidmas uute korteritega tehtavad tehingud, mille osas on lähitulevikus oodata kasvutrendi jätkumist. Järelturul on samaaegselt tüüpkorterite hinnakasv asunud varasema 10%-lise aastase kasvutempo juurest tasakaalukalt aeglustuma, tüüpkorterite mediaanhinna kasv on 2018. aasta esimese viie kuu vältel püsinud ligi 5% juures. Tehtud tehinguid iseloomustavate näitajate stabiliseerumise kõrval on märgata ka varasema pakkumiste arvu pideva langemise peatumist ning pakkumishindade kasvu pidurdumist.
Veelgi väiksemates kuid aktiivsetes Eesti keskustes on samuti märgata korterituru kasvu aeglustumise märke. Aasta esimese viie kuu vältel müüdi Rakveres 92 ja Viljandis 89 korterit. Rakveres alanes tehingute arv võrreldes aastatagusega 3 tehingu ning Viljandis 8 tehingu võrra. Mõlemas linnas on turuaktiivsuse kasvu panustanud üksikud uute korterite projektid, Rakveres valdavalt Maidla elurajoonis ning Viljandis Maramaa puiesteel. Turuaktiivsuse langust on siiski soodustanud järjepidev pakkumiste arvu vähenemine. Esimeste kuude vältel on Rakveres mediaanhinnaks kujunenud 741 €/m2 ja Viljandis 742 €/m2, aastane hinnakasv on sealjuures püsinud vastavalt 22% ja 18% juures. Tegelikkuses on siiski järelturul hinnakasv jäänud endiselt valdavalt kuni 10% juurde. Rakvere on oma hinnatasemelt sarnaselt 2007. aastale Viljandit edestamas, järjest olulisem roll on lisaks piirkondlikule jätkusuutlikkusele Tallinna lähedus. Rakverest on saamas esimene linn Eestis, kus pea kogu korterelamute fond on terviklikult rekonstrueeritud. Rakvere seni tagasihoidlik Vanalinn asub lähitulevikus samuti arenema, kokku ligi 4,5 miljoni eurose toetuse eest on planeeritud läbi viia projekt, mis asub kõigi eelduste kohaselt tõstma ka vanalinna piirkonna kinnisvarahindu.
