Korterid
Viljandi linnas toimus 2015. aasta neljandas kvartalis 68 korteritehingut, mida on 11,7% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Viljandi korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis viimase aastaga 474 eurolt 501 euroni ehk 5,7%. Viljandimaa korteri keskmine ruutmeetrihind oli neljandas kvartalis 353 € ehk mullusest 6,6% kõrgem. Kokku toimus maakonnas 117 korterite ostu-müügitehingut. Viljandis ulatus korteritehingu keskmine väärtus neljandas kvartalis 22 850 euroni, mida on mullusest 5,5% vähem. Aastases võrdluses vähenes Viljandimaa korteritehingute arv 7,9% ning tehingu keskmine väärtus 3,0%, 16 584 eurole.
Viljandi ja Viljandimaa korterituru dünaamika IV kvartalis
Allikas: Maa-amet, Arco Vara
Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Väiksemates linnades ja maapiirkondades on olulisimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne tõmbekeskustesse ning välismaa suunaline tööränne. 2015. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli Viljandis aktiivses pakkumises ligikaudu 130 ja Viljandimaal ligikaudu 200 korterit. Võrreldes eelneva kvartaliga on pakkumine 10-20 korteri võrra kasvanud. Üürikortereid oli Viljandimaal saada 15-20.
Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Viljandis
| 1-toalised (€/m²) | 2-toalised (€/m²) | 3- ja enamatoalised (€/m²) |
| 700 – 750 | 600 – 800 | 400 – 800 |
Allikad: kv.ee, Arco Vara
Erinevalt suurlinnade korteriturust, kus tehinguhinnad on pakkumishindadest oluliselt madalamad, sarnaneb Viljandi tüüpkorterite keskmine hinnatase pakkumishindadega.
Hoonestatud maad
Viljandimaa hoonestatud elamumaadega kaubeldi neljandas kvartalis aktiivselt. Tehingute arv ületas 2014. aasta sama kvartali taset 9,4%, kuid keskmine tehinguhind jäi eelnevale alla 10,7%. Viljandi linnas püsis elamutehingute arv 15 juures. Keskmine tehinguhind tõusis aastaga 83 100 euroni ehk 32,7%. Tehinguaktiivsus hoonestatud maatulundusmaadega langes eelmise aastaga võrreldes 37%, kuid pikemat perioodi vaadeldes püsib stabiilsel tasemel. Keskmine tehinguhind oli aastavõrdluses 43,3% madalam.
Hoonestamata maad
Valdav osa hoonestamata maa tehinguist toimub Viljandimaal maatulundusmaade ja elamumaadega. Hoonestamata maatulundusmaadega kaubeldakse Viljandimaal väga aktiivselt, kuigi tehingute arv langes 2014. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 41%, 271 tehingult 159-ni. Pinnaühiku keskmine hind jäi aastatagusega samale tasemele.
Eraldi teema on tehingud metsa- ja põllumaadega. Nõudlus raieküpse puistu ja viljaka mullastikuga metsa- ning põllumaade järele on ületanud aastaid pakkumist. 2015. aasta neljandas kvartalis müüdi 32 metsamaad ja sama palju haritavat maad, mida on mullusest oluliselt vähem. Tehingute arv põllumaadega langes 48% ja metsamaadega 64%. Põllumaade eest makstud keskmine hektarihind kasvas aastases võrdluses 2,8%, 2 666 eurole. Metsamaade keskmine hind kasvas samal ajal 28,5%, 2 101 eurole. Tehingud toimusid madalamal hinnatasemel kui eelneval kvartalil.
Äriotstarbega maad
Viljandi linna piires toimuvad üksikud hoonestatud ja hoonestamata tootmis- ning ärimaa tehingud. Maakonna piires toimub tootmis- ja ärimaadega rohkem tehinguid, kuid nende põhjal arvutatud keskmist hinda ei saa teistele sama otstarbega maadele üldistada, kuna hind sõltub suuresti konkreetse maa väärtusest potentsiaalse ostja jaoks.
Kvartalistatistika põhjal ei saa teha üldistavaid järeldusi. Tuleb arvestada, et keskmise pinnaühiku hinna võivad paigast nihutada üksikud väga kõrge või madala hinnaga tehingud. Kinnisvara hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.
Prognoos
Arco Vara jätab varasema prognoosi muutmata. Viljandi ja Viljandimaa kinnisvaraturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Korterite positiivset ostutrendi toetavad Viljandis kõrged üürihinnad ning uusarenduste puudumine. Järelturu korterite hinda mõjutavad üha enam vara seisukord, elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon. Viljandist kaugemal asuvat kinnisvara võib olla keeruline müüa, kuna maapiirkondade rahvastik ning majanduslik aktiivsus väheneb. Tehinguni jõudmise määrab põhiliselt vara ja hinna vastavus.
