Korterid
2016. aasta esimesel poolaastal näitas Viljandis tõusutrendi nii korteritehingute arv, korteritehingu keskmine väärtus kui ka keskmine ruutmeetri hind. Ligi pool tehinguist toimus seejuures enne 1970. aastat valminud kortermajades. Poole aastaga osteti Viljandis 123 korterit ehk ligi 14% rohkem kortereid kui mullu samal ajal. Keskmine tehinguhind kasvas 7,9% ehk 29 400 euroni ja ruutmeetrihind 7,3% ehk 568 euroni. 2016. aasta teises kvartalis kaubeldi Viljandi korteritega enam-vähem sama aktiivsemalt, kui läinud aasta samas kvartalis. Ka keskmine tehinguhind püsis samal tasemel. Viljandi maakonnas toimus teises kvartalis mullusest rohkem korteritehinguid ja keskmine hind näitas kerget tõusu. Poole aasta lõikes vormistati 230 ostumüügitehingut hinnatasemel 371 €/m2. Korterite keskmine tehinguhind kasvas 19 307 euroni ehk 6%.
Viljandi ja Viljandimaa korterituru dünaamika II kvartalis
Allikas: Maa-amet
Väikelinnades ja maapiirkondades on olulisimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne. Tugevate kultuurikeskuste nagu Viljandi puhul võib täheldada elanikkonna koondumist maakonnakeskusse. Kolmandas kvartalis oli Viljandis aktiivses müügis ligikaudu 70 ja üüris paarkümmend korterit. Aastatagusega võrreldes on märgatavalt kasvanud nii müügi- kui ka üüripakkumiste arv. Tasub arvestada, et võrreldes eelmise aasta augustiga kasvas Viljandi korterite keskmine müügipakkumiste arv tänavu augustis 33,3% ning pakkumishind 5,8%. Keskmine üüripakkumiste arv kahekordistus, kuid üürihind ruutmeetri kohta kasvas sellegipoolest 20%. Viljandi korterite kuuüür jäi 120 ja 520 euro vahele.
Korterite orienteeruvad pakkumishinnad Viljandi linnas
| Tehingu tüüp | 1-toalised | 2-toalised | 3- ja enamatoalised | |||
| Pakkumisel | Arv (tk) | Hind (€/m²) | Arv (tk) | Hind (€/m²) | Arv (tk) | Hind (€/m²) |
| Müük | 15 | 550-950 | 40 | 300-1050 | 60 | 250-1300 |
| Üür | 10 | 6,00-10,70 (140-240 €/kuus) | 5 | 4,90-5,30 (180-320 €/kuus) | 10 | 2,70-6,30 (180-500 €/kuus) |
Allikad: kv.ee, Arco Vara. Tulemused on esitatud ümardatult
Erinevalt suurlinnade korteriturust, kus tehinguhinnad on pakkumishindadest oluliselt madalamad, sarnaneb Viljandi tüüpkorterite keskmine hinnatase pakkumishindadega.
Hoonestatud maad
Viljandis müüdi 2016. aasta esimeses pooles 28 elamut ehk täpselt sama palju, kui aasta varem. Elamu maksis keskmiselt 62 321 eurot, mida oli mullusest 7,1% rohkem. Viljandi maakonnas toimus hoonestatud elamumaadega 96 ja maatulundusmaadega 42 tehingut. Seda oli vastavalt 17,9% ja 8,7% vähem. Hoonestatud elamumaade hind kasvas seejuures 13,4%, 36 150 euroni. Hoonestatud maatulundusmaade hind langes 7,4%. Keskmiseks tehinguhinnaks oli 40 128 eurot.
Hoonestamata maad
Viljandi linnas vahetas poole aastaga ostu-müügitehingus omanikku 10 elamumaad hinnatasemel 5,23 €/m2. Eelmisel aastal tehinguid ei tehtud. Tuleb arvestada, et tegu ei olnud vabaturutehingutega, kuna vaadeldud perioodil leidsid aset mitmed hoonestusõiguse väljaostutehingud ning enampakkumised. Viljandimaal osteti 36 hoonestamata elamumaad, mida oli mullusest üle kahe korra rohkem. Elamumaade keskmine ruutmeetrihind hind tõusis 36,4% ehk 2,51 euroni.
Maatulundusmaade tehinguaktiivsus langes 26,5%, kuid pinnaühiku hind langes sellest vaid 4%. Keskmiselt maksti hektari eest 2 400 €. Tavapäraselt maksavad ostjad raiehooajal ehk esimeses ja neljandas kvartalis raieküpse puistu eest paremat hinda, kui teises ja kolmandas kvartalis. Esimesel poolaastal leidis aset 48 tehingut metsamaaga ja keskmiseks hinnaks kujunes 2 583 €/ha. Haritavat maad müüdi 42 korral ning keskmiseks hinnaks oli 2 786 €/ha. Põllu- ja metsamaid müüakse vähe ning need liiguvad sageli käest kätte. Ostjateks ja rentijateks on kas naaberkinnistu omanikud või varasemad rentnikud, kes sageli soovivad põllumaid osta.
Äriotstarbega maad
Viljandi linna piires toimuvad üksikud hoonestatud ja hoonestamata tootmis- ning ärimaa tehingud. Maakonna piires toimub tootmis- ja ärimaadega rohkem tehinguid, kuid nende põhjal arvutatud keskmist hinda ei saa teistele sama otstarbega maadele üldistada, kuna hind sõltub suuresti konkreetse maa väärtusest potentsiaalse ostja jaoks.
Poolaasta- ja kvartalistatistika põhjal ei saa teha üldistavaid järeldusi. Tuleb arvestada, et keskmise pinnaühiku hinna võivad paigast nihutada üksikud väga kõrge või madala hinnaga tehingud. Kinnisvara hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.
Prognoos
Vastu talve muutub Viljandi ja Viljandimaa kinnisvaraturg rahulikumaks, kuna õppurid on omale eluasemed juba leidnud ning inimesed keskenduvad igapäevatoimingutele. Kinnisvaraturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil, kuid enam nõutud vara puudus kergitab nii üüri- kui müügihindu. Järelturu korterite soetamisel jälgivad ostjad vara seisukorda, elujõulise korteriühistu ja korrektse dokumentatsiooni olemasolu. Viljandist kaugemal asuvat kinnisvara võib olla keeruline müüa, kuna maapiirkondade rahvastik ning majanduslik aktiivsus väheneb.
Aime Opermann, Arco Vara Viljandi osakonna juht
Viljandimaa korterite turg aktiveerus tänu investoritele. Üürikorterite nõudlus oli suur ning pakkumine väga väike. Seda tingisid nii õpilased, noored pered, kes ei saa või ei taha laenu võtta, kui ka Viljandisse saabuv tööjõud. Viimastel aastatel võis märgata, et vanemad eelistasid oma lastele kooliajaks korteri pigem osta kui üürida. Korterite ostmist soosivad kõrged üürihinnad ning madalad laenuintressid. Kuna Viljandis valmis mitu üürikorteritega arendust ning juurde on tulnud ka palju erainvestoreid, on üüripakkumiste arv suurenenud. Üürikorterid jäänud seisma ning hindu on tulnud alandada.
