Viljandil on oma kauni elukeskkonna ja perspektiivika tööstuspotentsiaaliga võimalus kujuneda tõmbekeskuseks, kuhu inimesed soovivad üha meelsamini elama asuda, kirjutab Arco Vara Viljandi osakonna juht Aime Opermann.
Kui veel paar aastat tagasi kostus murelikke noote, et Viljandi maakonna halduskeskus tühjeneb inimestest ja eriti noortest, kes lähevad Tallinna või välisriikidesse paremat elujärge otsima, siis möödunud aasta lõpus väljendas Viljandi linnapea ajalehes „Sakala“ ettevaatlikku optimismi, et elanike arvu vähenemine näitab peatumise märke, aga maksumaksjate arv on koguni kasvanud.
Positiivsete trendide taga võib näha kohalike ettevõtete soovi linna arengusse panustada töökohtade näol, sest ainuüksi aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks ning osaühing Delux on väljendanud soovi palgata kokku kuni nelisada töötajat. Eesti pakisaatmise tehnoloogiat arendav ettevõte Cleveron aga on ühena paljudest õla alla pannud IT-haridust andvale VICTA-le (Viljandi ICT Academy), mis toob samuti Viljandisse uued töökohad ja noori helgeid päid.
Ettevõtted on täna valmis tööjõuvajaduse katmiseks töötajaid otsima kogu Eestist – nii läheb Viljandi linn koos ettevõtjatega näiteks kevadel Ida-Virumaale töömessile.
Eluasemeturg peab järgi võtma
Tõmbekeskuse harmoonilise arengu eelduseks on lisaks töökohtade loomisele ja uute töötajate värbamisele elukeskkonna areng. Uued tulijad vajavad elamispindu, peamiselt üürikortereid, mida praegu ei ole Viljandis väga palju pakkuda. Siin on tegemist väljakutsega arendajaile, sest linnas on palju tühjalt seisvaid maju ajal, mil üürihinnad aina kerkivad ja lisandumas on uusi elanikke.
Arendajaid võiks julgustada möödunud aastal Paalalinnas rekonstrueeritud vana koolimaja näide, kus endistest klassiruumidest ehitati välja üle 70 korteri, millest poolsada leidis üürilised mõne kuu jooksul.
Üürikorterite nõudlusele pakuvad käesoleval aastal kõige käegakatsutavamat leevendust ilmselt Pärnu mnt 35a valmivad korterid. Varaks OÜ ehitab aastaid tühjalt seisnud hoone ärihoonest ümber ligi 60 korteriga korterelamuks.
Mis puudutab korterite ostu-müüki, siis ostutrend on tänu kõrgetele üürihindadele ning uusarenduste puudumisele positiivne. Viimase kümnendi jooksul on Viljandis põhiline nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Järelturu korterite hinda mõjutavad üha enam vara seisukord, elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon.
Lähitulevik võib tuua muutusi
Viljandi linnal ei ole täna plaani ehitada Tallinna eeskujul sotsiaalmaju, kuid arvestades tööandjate survet, võivad sellised plaanid üsna peatselt päevakorda tõusta, kuna linn vajab maksumaksjaid.
Muutuda võib pilt ka uusarenduste osas, mida Viljandis sisuliselt ei ole, kuna mõne uue korterielamu ehitus ootab paremaid aegu.
Praegu renoveeritakse küll üksikuid vanemaid hooneid, mis muudetakse korterelamuteks, kuid see ei kata reaalseid Viljandi vajadusi. Enamik uusi või renoveeritud elamispindu on kiirelt uued ostjad leidnud, näitena võib siinkohal esile tuua Mäe tänaval asuva kortermaja, kus 8 korterit müüdi ära kahe kuuga.
Huvi Viljandi kinnisvara vastu mujalt Eestist on viimasel ajal tõusnud. Nii on näiteks Tallinnast ja mujalt käidud korduvalt vaatamas maja, millel maaliline vaade Viljandi järvele.
Palju huvilisi on kogunud ka kauni kinnistuga 60ndate stiilis eramu Leola tänaval ja suur maja Jakobsoni tänaval, mida on võimalik arendada ka kortermajaks.
Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Viljandis
- 1-toalised: 650-800 €/m²
- 2-toalised: 550-800 €/m²
- 3- ja enamtoalised: 450-750 m²
Elamute orienteeruvad pakkumishinnad Viljandis
- Remonti vajavad: 350-400 €/m²
- Keskmises seisukorras: 550-600 €/m²
- Uued: 800-900 €/m²
Allikad: kv.ee, Arco Vara
