Elamispindade tehingute rahaline käiv oli 2017 II kvartalis 527 miljonit eurot. Võrreldes elamispindade käivet erinevate makromajanduslike teiste näitajatega saame võimaluse tõlgendada kinnisvaraturu suundumusi. Muuhulgas saame anda hinnangu võimalikule elamispindade turu ülekuumenemisele, millest viimasel ajal üha laiemalt kõneletakse.
Kinnisvaraturul on 2017. aastal kindlasti kuumem kui varasemalt. Elamispindade tehingute rahaline käive moodustab 9,1% sisemajanduse kogutoodangust. Viimase seitsme aasta keskmine vastav näitaja on 7,6%.
Tehingute rahalise käibe kasvu taga on kindlasti kerkinud palgad. Netopalkade summa ja elamispindade käibe proportsioon viitab samuti pigem aktiivsele turule. Elamispindade tehingute käive oli 2017 II kvartalis 33% palgasummast. Viimase seitsme aasta keskmine on siin olnud 30,3%.
Kinnisvaraturu tehingute käibe suurenemise taga on paljus uusarendused ja seda eeskätt Tallinnas-Harjumaal. 2009. a kriisi järel algselt küll arglikult, kuid mida edasi, seda julgemalt kerkinud majanduskasv ning suurenevad palgad on loonud tarbijakindlust. See omakorda annab tarbijatele julgust teha pikaajalisi majandusotsuseid, mh eluaseme soetamise osas. Kõrge uute eluasemete tehingute arv viitab, et järjest enam on inimesi, kel on võimalik endale soetada kaasaegne elamispind.
Kindlust, et tänane kinnisvaraturu seis on hoopis midagi muud kui 2007 mulli ajal annab eluasemelaenude ja elamispindade tehingute käibe suhe. Eluasemelaenude käive on viimase viie aasta jooksul moodustanud üsna stabiilselt 50-55% elamispindade tehingute käibest. See tähendab, et pankade laenuraha elamispindade sektorisse suunamine on mõõdukas ja see ei lase kümne aasta tagusega võrreldaval olukorral tekkida.
Andmete allikas: Statistikaamet, Eesti Pank, Maa-amet, autori arvutused
