Omanike Keskliit saatis Rahandusministeeriumile kirja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mis puudutab üüritulu.
Pöördume teie poole seoses tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga ja täpsemalt eelnõu punktiga 14, mille kohaselt tulumaksuseaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:
„391. Üüri arvestamine Võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (§ 16 lõige 1) arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.“;.
Kuni käesoleva ajani maksustatakse üüri puhul kogu käivet (st kogu üürisummat), mitte üürileandja tulu ning see on selgelt vastuolus tulumaksu põhimõttega, mille eesmärgiks on saadud tulu maksustamine. See on üürileandja suhtes selgelt ebaõiglane, kuna puudub õigus tulust maha arvata kulud. Väikelinnades ja –asulates on nii tekkinud olukord, kus üüri ausalt deklareeriv inimene jääb lõppkokkuvõttes üldse ilma tuluta, kuna juba üürisumma iseenesest on sedavõrd väike, et kui selle pealt veel tulumaks tasuda, siis tihtipeale ületavad remondi- jms üürile antud varaga seotud kulud üürisumma kordades.
Leiame, et algatus muuta füüsiliste isikute kinnisvara eluruumi üürilepingu alusel kasutada andmise eest saadava üüri maksustamist õiglasemaks on kiiduväärt ning pooldame vastavate muudatuste tegemist tulumaksuseaduses.
Samas ei saa olla rahul üürimisega seotud kulude katteks üürist sedavõrd väikese osa (20%) maha arvamise võimalusega, kuna see ei ole praktikas piisav ning seetõttu ei täida eesmärki muuta üüri maksustamine õiglasemaks ning vähendada huvi üüritulu varjamiseks.
Toome siinkohal näite Mustamäe 2-toalise ca 47m2 suuruse korteri põhjal, mille igakuiseks üürisummaks on 280 eurot. Aastane üürisumma on sellise korteri puhul 3360 eurot, millest eelnõu kohaselt on tulevikus võimalus maha arvata 672 eurot, millelt tulumaksu ei pea tasuma. Kui korter on ostetud hinnaga 65000 eurot, kasutades selleks pangalaenu perioodiga 30 aastat ning intressiga 3% aastas on laenuperioodi keskmine aastane intressikulu juba ca
1000 eurot ehk tunduvalt rohkem, kui on eelnõu järgi võimalus üürisummast kulude katteks maha arvata.
Lisades siia veel võimaliku maamaksu, ca iga 5 aasta tagant tehtava sanitaarremondi, korteriga koos kasutusse antud tehnika uuendamise või remondi, võimalikud üürniku poolt võlgu jäädavad summad või tekitatud kahju, mille sissenõudmine võib osutuda võimatuks jms kulud, näeme, et praktikas oleks vaja oluliselt suuremas ulatuses kulude maha arvamise võimalust, et üüri maksustamine oleks õiglane ja üürileandjatel ei oleks huvi üüritulu varjata.
Oleme seisukohal, et eluruumide üürimisega seonduva seadusandluse muutmise strateegiliseks eesmärgiks peaks olema üürituru nö põranda alt väljatoomine, et oleks tagatud piisava hulga eluruumide kättesaadavus.
Üüri tulumaksustamise poole pealt oleks selleks meie hinnangul parim lahendus kehtestada kindlaks perioodiks (nt 10 aastat) füüsiliste isikute kinnisvara eluruumi üürilepingu alusel kasutada andmise eest saadavale üürile tulumaksuvabastus või minimaalse meetmena ilma ajalise raamita püsivalt lubada üürimisega seotud kulude katteks üürist maha arvata tunduvalt suurem osa (meie esmaste arvutuste põhjal ca 60%).
Üürile maksuvabastuse andmisel oleks mõistlik sätestada ka korterite arv (meie hinnangul 1-2 korterit), mida võib üks füüsiline isik tulumaksuvabalt välja üürida.
Palume meie arvamust eelnõu menetlemisel arvesse võtta ning asjakohased muudatused eelnõusse sisse viia.
