Uudiste arhiiv

 

Maksuvabastus toob investeeringud

Viimasel ajal on palju tolmu keerutatud investeeringute tulumaksust vabastamise üle. Milline on tulumaksuvabastuse mõju kinnisvaraturule? Kuna üle poole ettevõtete ja asutuste põhivarasse tehtavatest investeeringutest tehakse ehitistesse ja maasse, siis on tulumaksuvabastuse rolli raske ülehinnata. Ei usu, et täna või homme

Maksuvabastus toob investeeringuid

Viimasel ajal on palju tolmu keerutatud investeeringute tulumaksust vabastamise üle. Kas on sel ka mõju kinnisvaraturule? Kuna üle poole ettevõtete ja asutuste põhivarasse tehtavatest investeeringutest tehakse ehitistesse ja maasse (ESA andmetel 1997. a. – 53,2%), siis seega on tulumaksuvabastuse rolli

Kinnisvaraturg ja intressimäärad

Kui veebruaris 1999. a. Hansapank langetas kahel korral laenu baasintressi kokkuvõttes 17 protsendilt 14,75 protsendile, siis samal ajal tegelik eluasemelaenu intressimäär suurenes nii eesti kroonides kui saksa markades väljastatud laenude puhul. Märtsis langetasid baasintresse kogu panganduskolmik – Ühispank ja Optiva

Oodata on aeglast, kuid kindlat turu tõusu

Eesti kinnisvaraturul on nüüdseks läbitud suhteliselt raske aeg. 1998. aasta lõpul oli tehingu läbiviimine oodatud hinnalanguse valguses pea võimatu. Ostjad tahtsid madalamat hinda, kuid müüjad ei olnud seda valmis võimaldama, tihti ei lubanud seda ka objekti omahind e. ehitusmaksumus. Vastupidine

Eesti elamumajanduse arengukava – väärt algatus

Juba käesoleva aasta alguseks oli valminud Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010. Kuna eluase kuulub inimese põhivajaduste hulka, ilma milleta elu suhteliselt raske kui mitte võimatu näib, siis on kindlasti taoline algatus ainult kiiduväärt. Seda eriti veel Eestis, kus elamureform mitte

Eluasememajandus vajab kiireid tegusid

Eluase kuulub inimese põhiliste vajaduste hulka, see on inimarengu üheks eelduseks. Kui enamikul ühiskonnaliikmetel on eluase, saab seda lugeda sotsiaalse stabiilsuse allikaks. Üldiselt on eluase käsitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sõltub turul pakkumise ja nõudluse vahekorrast ning muutub

Elamumajandus vajab pikaajalisi laenuressursse

14. oktoobril 1997. a. kiitis Vabariigi Valitsus põhimõtteliselt heaks Majandusministeeriumi elamuosakonnas koostatud dokumendi “Elamureformi analüüs ja selle täiustamise ettepanekud.” Muuseas nähti selles ette 1999. aastal 500 miljoni krooni eraldamist elamumajandusele elamureformi lõpule viimiseks. 12. jaanuaril 1999. a. kiideti valitsuses põhimõtteliselt

Üürnik ja üürileandja vajavad teineteist

Vabariigi Valitsuses 12. jaanuaril 1999. a. põhimõtteliselt heakskiidetud “Eesti Elamumajanduse arengukava aastani 2010” on suures osas pühendatud üürnikele ja nende probleemide lahendamisele. Nii on arengukavas ette nähtud asustamata ja vabanevate korterite üürile andmist esmajärjekorras tagastatud elamust lahkumasunnitud üürnikele, anda neile

Kinnisvaraturg – killuke terviksüsteemist

Viimasel ajal on üha sagenenud jutud süvenevast kriisist kinnisvaraturul, meeletutest kinnisvarahindade langusest ja massilistest kinnisvarabüroode pankrotilainest. Kas asi on siis tõesti nii hull? Üldiselt on kinnisvara käsitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sõltub turul pakkumise ja nõudluse vahekorrast ning

Kinnisvaramaks loob segadust

MAKSUKOORMUS: kinnisvara omamine muutub tulevikus kallimaks Rahandusministeeriumis väljatöötatav kinnisvaramaks võib suurendada maksuametnike korruptsioonivõimalusi ning anda tagasilöögi kinnisvaraturule. Rahvusvahelised hindamisstandardid annavad kinnisvara väärtuse arvutamiseks kümmekond ise võimalust, millest erinevatel põhjustel mitte ükski ei sobi kavandatava kinnisvaramaksu määramise aluseks. Maksuametnikele oleks kinnisvara

Kinnisvaramaks loob segadust

Tuletades meelde eelmisi Riigikogu valimisi ja sellele eelnenud valimiskampaaniat, siis vist ainult ühes küsimuses olid kõik erakonnad üksmeelsed – elanikkonna maksukoormat ei kergitata. Siiski on viimasel ajal kuulda olnud, et riigieelarvesse planeeritakse tagasihoidlikku maksukoormuse kasvu (ca 0,2%) ning ka Koonderakonna

Kriis vähendab kinnisvara müüki

Vaatamata kinnisvaralaenude saamise probleemidele, sõlmiti tänavu suvel ligi neljandiku võrra rohkem kinnis- ja vallasvaratehinguid kui aasta alguses. Tänavu teises kvartalis sõlmiti 9004 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusõiguse ostu-müügilepingut. Võrreldes tänavu esimese kvartaliga suurenes tehingute maksumus kahe miljardi krooni võrra. Siiski

Järelevaade 1998. aasta II kvartali kinnisvaraturule

1998. aasta II kvartalis sõlmiti 9004 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusõiguse ostu-müügilepingut. See on vaatamata kriisidele viitavatele teguritele ja raskustele pangalaenude saamisel on 22% enam tehinguid kui aasta I kvartalis. II kvartali lepingute maksumus oli aga koguni 35% suurem (2,0

Rentniku tausta uuring maandab riske

Kiiresti sõlmitud rendileping võib põhjustada rendileandja ja -võtja vahel terve rea probleeme, mis võivad lõppeda kohtuvaidlusega. Tihti võib juhtuda, et juba esimeste rendisummade tasumine osutub problemaatiliseks. Raskusi võib tekkida maksedistsipliiniga. Rentnik hakkab omavoliliselt ruume ümber ehitama või muud sellist korda

Rentniku tausta uuring maandab riske

Kui kinnisvarateenuseid pakkuvasse firmasse helistab õnnetu inimene, kelle mured suudab lahendada ainuüksi kiirelt pakutav rendipind, siis võetakse ta teiselt poolt reeglina vastu nagu hingeõnnistus, mida on juba kaua oodatud. Seda eriti veel viimasel ajal, kui kinnisvaraturul on hoogu võtnud hinnalanguspaanika,