Uudiste arhiiv

 

Üürileandja soovib kindlat puhastulu

Elamispindade turul on kevad-suvi toonud oodatud muutusi. Turu hinnamuutuste raskuspunkt on kandunud “mägedesse”. Seda eelkõige põhjusel, et üha suurem hulk inimesi on võimelised pikaajalise laenu võtmiseks, mille abil endale uus kodu soetada. Õismäel on minimaalne korteri ruutmeetri hind 6000 krooni,

Jahe suvi ergutab kinnisvara soetama

Suvituslinnades aktiveerub üüripindade turg Kliendid huvituvad suvemajadest ja mereäärsetest kruntidest Suvi, mida Eestis ka paariks kesiseks suusailmakuuks kutsutakse, tekitab kinnisvaraturul vastakaid suundumusi. Ühelt poolt soovivad inimesed aastasest rabelemisest puhata ja aja maha võtta, teisalt on suvi ainuõige aeg näiteks maa

Kinnisvara tuleb ostmisel hinnata kui investeeringut

Uue kodu soetamisel tuleks lisaks emotsionaalsele küljele ostu hinnata ka pikaajalise investeeringu seisukohalt. Õigete otsuste korral väldite soetatava kinnisvara väärtuse langemist aja jooksul. Uue kodu soetaja uurib kinnisvara reeglina emotsionaalsest aspektist – tahab teada, kes on naabrid, milline vaade avaneb

Kodu olgu investeering

Uue kodu soetaja uurib kinnisvara reeglina pigem emotsionaalsest aspektist. Ostja tahab teada, millised on naabrid, kas aknast avaneb piisavalt kaunis vaade, kas tapeedivärv sobib või tuleb see ümber vahetada jne. Ostja uurib potentsiaalset ostuobjekti lähtudes kriteeriumist, kas see meeldib talle

Laenumahud kasvavad, intressimäärad püsivad stabiilsed

Eluasemelaenud 2001. aasta I kvartalis väljastasid Eesti kommertspangad eluasemelaene 411 miljonit krooni. Võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga suurenes laenude väljastamine 9%. Eluasemelaenude jääk seevastu suurenes 3,5 miljardilt kroonilt 4,6 miljardini, mis kasvuprotsendiks teeb 34%. Väljastatava laenu mahust kiiremini kasvav laenujääk

Krahhi ei ole karta

Kinnisvaraturu osalised on jagunenud kahte leeri. Ühed väidavad, et tulemas on kinnisvaraturu krahh. Teised arvavad seevastu, et mingist krahhist rääkida on alusetu. Krahhi ootajad ei ole defineerinud, mida nad selle sõna all täpsemalt mõtlevad. Antud on ainult hägusaid vihjeid. Vastasleer

Статистика сделок и как её правильно понимать

В минувшем 2000 году рынок недвижимости Эстонии вышел на рекорд как по числу совершённых сделок, так и по их суммарной стоимости. Всего за 2000 год в Эстонии через нотариусов прошло 38 000 сделок на общую сумму 11,7 миллиарда крон, и

Mis põhjustab hinnalanguse kinnisvaraturul?

Kinnisvaraturul on hulk mõjutajaid, millest ühed on tähtsamad ja teised vähemtähtsad. Tähtsad mõjurid, mis määravad kinnisvaraturu suundumused on: – pankade laenupoliitika – intressimäärad, kinnisvarasektorisse suunatavate laenude maht; – turunõudlus – ühe või teise majandussektori vajadus teatud mahus kinnisvara järele; –

Möödunud aasta lõi turul rekordeid

2000. aasta kinnisvaraturu rekordid väljenduvad nii notariaalselt tõendatud tehingute arvu, kui tehingute väärtuse märgatavas kasvus. 2000. aastal sõlmiti Eestis kokku 38 000 notariaalselt tõendatud tehingut koguväärtuses 11,7 miljardit krooni. See on vastavalt 14% ja 32% rohkem kui 1999. aastal Turu

Hinnad vantsivad visalt ülesmäge

Tarbijahinnaindeks (THI) ja ehitushinnaindeks on kinnisvaraturu seisukohalt olulised kui turu stabiilsuse indikaatorid, mis praegu näitavad tarbijale maksukoormuse kasvu. 2000. aasta IV kvartalis lõi juba teist kuud tarbijat tabavat hinnatõusu kajastav THI viimase kahe aasta rekordi, jõudes võrrelduna eelmise aasta sama

Kinnisvaramaks on mõttetu

16. veebruari Äripäevas kirjutas arvamusveergudel Aivar Tomson sellest, et kinnisvaramaks on täiesti vajalik maks. Paraku piirdus kogu vajalikkuse argumentatsioon sotsiaalse õigluse ja maksulaekumiste prognoosimise hõlpsusega. Need argumendid ei veena. Ebaõiglane maks Esimese väite üritan ümber lükata, teine väide aga põhineb

Kriisi ei tule

Kui kriisiks kinnisvaraturul pidada olukorda, kus kinnisvarahinnad langevad, laenutagatised lähevad massiliselt realiseerimisele, kinnisvaraarendajad ja laenuvõtjad pankrotistuvad, siis kriisi meil oodata ei ole. 1997.-98. aasta “kinnisvarakriisi” ajal räägiti iganädalaselt meeletust kinnisvarahindade langusest ja samuti polemiseeriti, kas on kriis ja kui jah,

Tulumaksuvabastus kodu ostmisel – kõikide võit

Paari viimase kuu ajakirjandust lapates võib leida kümnete kaupa arvamusi ja artikleid teemal, kuidas arendada ja edendada Eesti eluasememajanduust. Mikskipärast on tihtipeale leitud, et ainus võimalus selleks on kellelegi millegi tasuta andmine. Hakata siinkohal õpetussõnu tasuta lõunatest kordama on vist

Maksuvaba kodulaen toetaks peret

Eluasemelaenu tulumaksusoodustus on kasulikum kui noortekülade rajamine Maksusoodustusest võidaksid kõik osalised Noorteasulate kavandamise asemel võiks riik soodustada eluaseme ostu eluasemelaenu tagasimaksete tulumaksust vabastamisega. Selle lihtsalt teostatava soodustuse abil ei võidaks mitte ainult noored pered vaid kõik uut eluaset soetavad inimesed.

Laenuturg kasvab stabiilselt

Laenude väljastamise ja võtmise näol on tegemist väljakujunenud turuga, kus liigset hüplemist ei toimu. Eluasemelaenud 2000. aasta detsembris väljastati eluasemelaene 150 miljonit krooni Alates läinud aasta septembrist on väljastatud eluasemelaenude maht langenud. Siiski anti 2000. aasta IV kvartalis 20 miljoni