Õhksoojuspumba paigaldamisest on palju kirjutatud ja esitatud erinevaid seisukohti. Riskin sellega, et minu seisukoht võib esile tuua vaidlusi ja eriarvamusi aga kirjutan siiski. Õhksoojuspumbast on abi külmal ajal, kui tegemist on kehva soojapidavusega majaga ja soojal ajal, kui kuumus ei…
Eestimaa talved on korteriühistutele tõeliseks katsumuseks. Kord sajab tohutu hulk lund maha, siis sulatab ja siis jälle külmetab. Kõik see toob kaasa probleeme nii lumekoristusel kui ka libedusetõrjel. Paks lumekiht katusel võib kahjustada kandekonstruktsioone ja sulalumi rikkuda ülemiste korruste korterite…
Seaduse kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse (puudus) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui puudus ilmneb hiljem. Eeldatakse, et ostja peab puuduse avastama kahe aasta jooksul temale valduse üleminekust ja teatama…
Oi kui sageli tuleb ette, et ostja ostab mingi vana eluaseme ja siis ilmevad puudused, millest teda müüja või maakler enne müügilepingu sõlmimist ei teavitanud. Ostja hakkab nõudma, et müüja ehitaks talle uue ahju, vahetaks ära katuse või muud sellist.…
Teatavasti jõustus 2005. aastal hooneühistuseadus, mis kohustas kõiki hooneühistu tunnustele vastavaid juriidilisi isikuid viima oma põhikirjad hooneühistuseadusega vastavusse hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuariks. Paraku väga paljud garaažiühistud ei ole seda tänini teinud, justkui ei kehtiks seadus nende kohta. Põhikirjad ei…
Sageli soovivad korteriomanikud ise või ühistu kaudu turvalisuse tagamiseks paigaldada kortermaja fassaadile või trepikotta valvekaameraid. Kuid selleks on vaja korteriomanike nõusolekut. Riigikohus on selgitanud, et kui valvekaamerate paigaldamine riivab korteriomanike õigusi vähemal määral, võib nende paigaldamiseks piisata korteriomanike häälteenamusest. Kaalutlusotsust…
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega võib põhikirjaga ette näha rangema osalusnõude või leebema. Võib ka…
Üsna sageli tuleb ette olukordi, kus kortermaja territooriumil on parkimine korraldatud ühistu poolt väljastatavate parkimislubade alusel. Ühistu on parkimise kontrollimise teenuse tellinud mingilt ettevõttelt, kes riputab üles infotahvli parkla kohta koos parkimislepingu tingimustega, mille kohaselt loetakse parkijaga parkimisleping sõlmituks sõiduki…
Kõige sagedamini tuleb ette üürilepingu ülesütlemist just üürniku võlgnevuse korral, kuid paljud ei tea, et seadus näeb ette konkreetsed reeglid lepingu ülesütlemiseks. Nimelt saab eluruumi üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui üürnikul on probleemid maksedistsipliiniga või kui võlgnevus on kogunenud teatud…
Üürnik peab üüripinda kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Seega, kui tegemist on eluruumiga, siis on see mõeldud elamiseks ja igasugune muu tegevus pole lubatud. Samuti on oluline mitte ülemääraselt häirida majaelanikke ja naabreid. Eelkõige tuleb tagada öörahu.…
Üüriturul tuleb sageli ette olukordi, kus üürnikuga on sõlmitud tähtajaline üürileping aga üürnik otsustab ühel hetkel välja kolida ära ootamata lepingu tähtaja lõppemist. Kas selline tegevus on seaduspärane? Kindlasti mitte. Sõlmides tähtajalise üürilepingu peavad mõlemad pooled arvestama, et nad on…
Sageli esineb olukordi, kus omanik müüb korterit, mis on samaaegselt üürile antud. Selline tegevus on igati normaalne, kuid siin tuleb arvestada, et korteri müümisega üürileping ei lõpe. Seda ka siis, kui üürilepinguga on nii kokku lepitud või müügilepingus on klausel,…
Üldjuhul on üürnikul õigus majutada üüritavasse eluruumi oma perekonnaliikmeid, kui üürilepinguga ei ole määratud, et seda võib teha üksnes üürileandja nõusolekul. Kes siis on üürniku perekonnaliikmed – need on abikaasa, alaealised lapsed ja töövõimetud vanemad. Teised isikud ei ole seaduse…
Võlaõigusseadus sätestab, et mitterahalise kohustuse rikkumise korral on üürilepinguga lubatud kokku leppida leppetrahvis, kui üürnik rikub mingit poolte kokkulepet. Kuid millise kokkuleppe rikkumise korral leppetrahvi nõuda saab, tuleks lepingus konkreetselt välja tuua. Näiteks, kui on kokku lepitud, et üürnikul ei…
Kui viivise määr rahalise kohutuse rikkumise korral on lepingupoolte kokkuleppe küsimus, siis eluruumi üüri korral on üürnik, kui nõrgem pool, taaskord rohkem kaitstud. Võlaõigusseadusega on kehtestatud eluruumi üürimise korral maksimaalne viivisemäär, milles võivad osapooled kokku leppida. Nimelt ei või viivisemäär…
