On palju diskuteeritud selle üle, kas korteriühistu põhikiri peaks olema lühike ja lakooniline või pikk ja põhjalik. Loomulikult on see iga ühistu enda otsustada, kuna põhikirjale on mittetulundusühingute seadusega kehtestatud vaid üldnõuded. Mina isiklikult aga pooldan põhjalikku põhikirja ja siinkohal…
Ehk mäletate aastate tagust juhtumit, kus Tallinnas Liivalaia 5 majas jagati üks korteriomand 69-ks väikeseks korteriomandiks. Juurdepääs korteriomanditele tagati läbi n-ö administratiivpinna seatud servituutide kaudu. Ja analoogseid jagamisi on tehtud teisigi ning kohtupraktika on olnud erinev. See juhtum läbis kaks…
Sageli juhtub korteriühistutes, kus korteriomanik on juhatuse või ka üldkoosolekuga mõnes küsimuses eriarvamusel või koguni tülis. Kumbki on enda õiguses kindel ja järele ei anna. Sellise juhul päädib vaidlus kohtuteega, kuna Eesti riigis mõistab õigust vaid kohus. Teatud vaidlustes on…
Üsna sageli võib kuulda, et korteriomanikud ei ole kursis, mis korteriühistus toimub. Juhatus midagi asjatab, kulutab millelegi korteriomanike raha aga korteriomanike sellest ei teavita. Ei ole harvad juhtumid, kus isegi üldkoosolekuid aastaid ei korraldata. Kui korteriomanik juhatuselt teavet nõuab, siis…
Korteriühistute algusaastatel oli erinevaid arusaamisi selles osas, et kas korteriomanikku võib üldkoosolekul esindada korteriomaniku enda poolt vabalt valitud esindaja või saab korteriühistu põhikirjaga esindajate ringi piirata. Paljud ühistud just seda tegidki, et piirasid põhikirjaga esindajate ringi. 2009. aastal tehti korteriühistuseadusesse…
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega 2018. aastal tekkisid korteriühistud ka väikestele majadele, kus olid moodustatud korteriomandid. Juriidilise isikuga kaasnev paberimajandus aga hirmutas inimesi, kes olid harjunud toimetama omavaheliste kokkulepete alusel. Tegelikult aga kuni 10ne korteriga ühistutel ei ole kohustust valida juhatust…
Veebruaris jõustus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, mis toob ka mitmeid positiivseid muudatusi korteriühistutele. Üheks selliseks muudatuseks korteriomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe muutmine eriomandi kokkuleppe osaks. Nimelt kaasomandi osa kasutamise kokkulepped (nt parkimiskohad, keldriboksid jms) peavad olema…
Suuremad korteriühistud, kus kinnistul on mitu maja ja palju korteriomanikke, on sageli hädas üldkoosoleku kvooruminõude kokkusaamisega. Tuleb korraldada korduskoosolekuid ja nii mõnigi vajalik otsus võib jääda vastu võtmata. Selliste ühistute puhul oleks mõistlik põhikirjaga ette näha täiendav ühistu juhtorgan –…
Korteriühistuseadusega oli kehtestatud, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda ühistu liikmelt viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Selline viivise määr oli ka enamike ühistute põhikirja sisse kirjutatud. 2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega…
Korteriühistute algusaastatel oli erinevaid arusaamisi selles osas, et kas korteriomanikku võib üldkoosolekul esindada korteriomaniku enda poolt vabalt valitud esindaja või saab korteriühistu põhikirjaga esindajate ringi piirata. Paljud ühistud just seda tegidki, et piirasid põhikirjaga esindajate ringi. 2009. aastal tehti korteriühistuseadusesse…
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega 2018. aastal tekkisid korteriühistud ka väikestele majadele, kus olid moodustatud korteriomandid. Juriidilise isikuga kaasnev paberimajandus aga hirmutas inimesi, kes olid harjunud toimetama omavaheliste kokkulepete alusel. Tegelikult aga kuni 10ne korteriga ühistutel ei ole kohustust valida juhatust…
1. veebruaril 2023. a peaks jõustuma korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, mis toob ka mitmeid positiivseid muudatusi korteriühistutele. Üheks selliseks muudatuseks korteriomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe muutmine eriomandi kokkuleppe osaks. Nimelt kaasomandi osa kasutamise kokkulepped (nt parkimiskohad,…
Ekslik on arvata, et üürileandja peab ootama mingis suuruses või mingi perioodi jooksul üürivõla tekkimist, et esitada üürnikule nõue. Ei, igasugune kohustus tuleb täita kokkulepitud viisil ja õigel ajal. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil üürileandjal on õigus nõuda nõuetele…
Elus tuleb ikka ette olukordi, kus mõned arved jäävad tasumata. Seda kas hooletusest, raha puudusest või pahatahtlikult. Mida siis teha? Üürilepingut sõlmides võtab üürnik kohustuse tasuda üüri ja teisi asja kasutamisega seotud makse kogu üürilepingu kehtivuse aja jooksul. Üürniku toimetulekuraskused…
Lumi tuli maha ja valgeks läks maa, kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa. Hanepojad ei saanud välja, kuna puudusid lumes kõndimiseks saapad. Inimestel aga on eeldatavasti saapad olemas ja nad ei pea lumega toas istuma. Lume ja külmakraadidega kaasnev…
Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!
