Sageli esineb olukordi, kus omanik müüb korterit, mis on samaaegselt üürile antud. Selline tegevus on igati normaalne, kuid siin tuleb arvestada, et korteri müümisega üürileping ei lõpe. Seda ka siis, kui üürilepinguga on nii kokku lepitud või müügilepingus on klausel,…
Üldjuhul on üürnikul õigus majutada üüritavasse eluruumi oma perekonnaliikmeid, kui üürilepinguga ei ole määratud, et seda võib teha üksnes üürileandja nõusolekul. Kes siis on üürniku perekonnaliikmed – need on abikaasa, alaealised lapsed ja töövõimetud vanemad. Teised isikud ei ole seaduse…
Võlaõigusseadus sätestab, et mitterahalise kohustuse rikkumise korral on üürilepinguga lubatud kokku leppida leppetrahvis, kui üürnik rikub mingit poolte kokkulepet. Kuid millise kokkuleppe rikkumise korral leppetrahvi nõuda saab, tuleks lepingus konkreetselt välja tuua. Näiteks, kui on kokku lepitud, et üürnikul ei…
Kui viivise määr rahalise kohutuse rikkumise korral on lepingupoolte kokkuleppe küsimus, siis eluruumi üüri korral on üürnik, kui nõrgem pool, taaskord rohkem kaitstud. Võlaõigusseadusega on kehtestatud eluruumi üürimise korral maksimaalne viivisemäär, milles võivad osapooled kokku leppida. Nimelt ei või viivisemäär…
Eluruumi üürnikku peetakse üürisuhtes nõrgemaks pooleks, mistõttu vajab ta suuremat seaduse kaitset. Seetõttu tuleb üürilepingu koostamisel hoolega järgida seaduses kirja pandut. Kui üldiselt on seadused dispositiivsed ehk paindlikud ja võimaldavad osapooltel endil lepingu tingimustes kokku leppida, siis eluruumi üürilepingu puhul…
Kellelegi ei ole teadmata, et eluruumi üüritulu on tulumaksuga maksustatav. Maksustamise alla ei lähe üürniku poolt tasutud kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud. Saadud üüritulu tuleb deklareerida hiljemalt tulu saamisele järgneva aasta aprilli lõpuks ning tulumaks tasuda 1. oktoobriks. Kui…
On alanud kool ja Eestisse on saabunud hulk õpihimulisi noori välismaalt. Kõikidele tudengitele ei jagu kohti üliõpilaskodus või soovitakse privaatsemat elamispinda. Samuti tuleb Eestisse tööle hulk inimesi, kellel kõigil on vaja kuskil elada. Sellisel juhul otsitakse endale üürikodu. Kui Euroopa…
Kui me vaatame tänast tänavapilti, siis näeme erineva nahavärvi ja päritoluga inimesi. Kõik nad peavad kuskil elama ja paljud neist soovivad eluaset üürida. Paljud eluruumi omanikud aga ei soovi erinevatel põhjustel sõlmida üürilepingut välismaalasega, vaid võõrkeelt rääkivate inimestega, laste või…
Kui olete sõlminud eluruumi üürilepingu aga kinnisvaraturul on üürid tõusnud, tekib omanikul soov ka kokkulepitud üüri tõsta. Kas ja kuidas seda teha saab? See kas ja kuidas üürilepingu kehtivuse ajal üüri tõsta saab, sõltub eelkõige sellest, kas üürileping on sõlmitud…
Käes on üürilepingute sõlmimise kõrghooaeg. Noored tulevad suurematesse linnadesse õppima aga ka paljud täiskasvanud otsivad tulusamat tööd kodukohast kaugemal. Sageli ei ole neil võimalust ega ka vajadust endale uut eluaset osta, sellisel juhul tuleb leida endale üürikodu. Üürilepingu sõlmimine ei…
Tõenäoliselt teavad kõik, et korteriomand koosneb eriomandist ja kaasomandi osast. Väga lihtsustatult on eriomand korteri sisepind ning kaasomandi osaks on maatükk ja hoone üldkasutatavad osad ja seadmed. Sageli lepivad korteriomanikud omavahel pööningu- ja keldrikorruse kasutamises, sõlmides kasutuskorra kokkuleppe – erikasutusõiguse.…
Mulle tundub, et viimastel aastatel on sagenenud probleemid kasutatud kinnisvara müümisel. Näiteks müüakse vana räämas maja ja siis hakkab ostja esitama müüjale nõudeid seoses lepingutingimustele mittevastavusega ehk varjatud puudustega. Vahel jääb mulje, et ostetakse meelega kasutatud ja remonti vajava kinnisvara,…
Rahvastikuregistri seadus sätestab, et Eesti kodanikud, Eestis elavad Euroopa Liidu kodanikud ja Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalased on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu. Seega peavad ka üürnikud oma elukoha ehk üüritava…
Paljudel korteriühistutel on probleeme sellega, et üldkoosolekule ei ilmu nõutav arv korteriomanikke. Inimesed on sageli hõivatud või lihtsalt passiivsed. Siis tuleb kokku kutsuda uus koosolek, mis on aja ja ressursikulukas. Abiks võiks olla juhatuse otsus võtta otsuseid vastu koosolekut kokku…
Kortermajade juures on sageli probleemiks parkimiskohtade puudus. Kuidas linnavalitsus ka ei propageeri ühistranspordi kasutamist, ikka eelistatakse isiklikku sõiduvahendit. Kuidas siis lahendada olukord, et kõigile oleks parkimisreeglid selged? Nii parkimiskohad, keldriboksid, pööning jms on kõikide korteriomanike omandis ja igal korteriomanikul on…
