Uudiste arhiiv

 

Kuhu liigub Eesti Kinnisvaraturg? 2. osa

2. osa: Omanikud vs üürnikud! Juba tasapisi unustusehõlma vajuva kinnisvarakriisi üks tulemus oli see, et paljud jäid ilma oma kodu omaniku staatusest ning veelgi enamad mõistsid teravalt, et kodu omamisega kaasnevad lisaks rõõmudele ka kohustused. Paljudel ei ole võimalik olla

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?

Mõni aeg tagasi oli mul suur rõõm astuda üles Äripäeva poolt korraldatud kinnisvarakonverentsil ja esitada kuulajatele oma visioon sellest, kuhu meie kinnisvaraturg pikemas perspektiivis teel on. Viimase 20 aasta jooksul on meie kinnisvaraturul toimunud mitmeid nii vähemolulisi kui ka väga

Kopli liinide asemele tuleb roheline mereäärne residents

Kõik kinnisvaraga igapäevaselt kokku puutuvad inimesed teavad, et ca 17 hektari suurune maatükk Põhja Tallinnas, mida tuntakse Kopli Liinide nime all, ootab juba ammu uut omanikku. Kuigi teema on vana, väärib siiski esile tõstmist kaks nüanssi. Esiteks tahan tunnustada Tallinna

Muljeid ülevenemaaliselt elukondliku kinnisvara kongressilt

Möödunud nädal toimus Peterburis Ülevenemaaline Elukondlik Kongress, See on tõepoolest suur üritus, kuhu tullakse kokku üle riigi. Lisaks veel mitmed esinejad välismaalt. Kongress toimus 02-04.10.2013.a. ning ettekandeid peeti samaaegselt vähemalt viies erinevas saalis. Tegemist on kaasaegses vormis kõnekoosolekuga, kus esinejateks

5 head nippi, kuidas rikkuda kinnisvaraturgu

Kõik võivad ette kujutada, kuidas uus 4-realine maantee, vägev keemiatehas, tuumajaama plahvatus või lekkivalt naftatankerilt randa loksunud must kuld suudavad ära rikkuda ümbruskonna elanike ja kinnisvaraomanike senise idülli. Kohalikus mastaabis kinnisvaraturu kihva keeramiseks ei olegi tavaliselt rohkem vaja, kui mõnda

Elada või mitte elada – selles on küsimus!

Mõni aeg tagasi pöördusin Maksu- ja Tolliameti (EMTA) poole selgituste saamiseks seoses Tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 6 tõlgendamisega. Esmapilgul lihtne paragrahv võib põhjustada keerukaid küsimusi ning esitada ühe vana probleemi hoopis uues „kuues“. Tulumaksuseaduse pargrahv 15 lõige 6 sätestab,

Teenuste eksport – uus tase kinnisvaraturul

Alati, kui vaatan riigi ja erinevate fondide poolt pakutavaid ettevõtlustoetuseid, tekib mul pahameel, sest kõikjal on punase rätikuna keeld kinnisvaraga seotud tegevuste finantseerimisele. Mitte, et Tallinna, Tartu või Pärnu kinnisvaraturg ilma nendeta hakkama ei saaks, vaid see peegeldab rahajagajate mõnevõrra

Remondiraha vedeleb pööningul

Viimasel ajal on taas hoogustunud pööningukorruste väljaehitamine. Neid, kes meie poole pöörduvad küsimustega on palju ning päris mitmed sellised projektid on ka käivitatud. Seetõttu otsustasin jagada teiega mõtteid selle protsessi võludest ja valudest. Kas elada lilleaias või getos? Esmalt üks üldisemat laadi arutlus. Eks pööningukorruseid saab kasutusse võtta siiski vaid seal, kuhu on ehitatud pööningutega […]

Maakleritöö = projektijuhtimine

Uuringufirmade andmetele tuginedes võib väita, et kinnisvaramaaklerite maine on mõnest kahetsusväärsest puuküürniku juhtumist hoolimata rühkimas tasapisi ülespoole. Põhjuseid selleks on mitmeid – alates erialaliitude aktiivsest tegutsemisest kuni suuremate kinnisvarafirmade poolsete sammudeni teenuse kvaliteedi parandamisel. Näiteks läbis üle 10 Domus Kinnisvara maakleri möödunud aastal kinnisvaramaakleri kutseeksami. Kõige selle hulgas on loomulikult oluline ka iga maakleri isiklik […]

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. V osa

Käesoleva artikliseeria viimasesse ossa olen jätnud mitmed erinevad teemad, mida on käsitletud Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenuste standardis EN 15733. Seejuures alustan tehingu korraldamist puudutavatest küsimustest, mida käsitleb standardi punkt 5. Kuigi see on ülioluline osa kinnisvaramaakleri tööst, ei ole käsitlus

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. IV osa

Kui käesoleva artikliseeria eelmistes osades pöörasin tulenevalt Euroopa Liidu „Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi“ EN 15733 ülesehitusest peamiselt tähelepanu maakleri ja kliendi vahelistele suhetele, siis käesolevas osas keskendume ainult maaklerile endale. Nimelt sätestab standard konkreetsed nõuded maakleri kutseoskustele. Kinnisvaramaaklerina tegutsevatel isikutel peab

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. III osa

Kui käesoleva artikliseeria esimeses kahes osas käsitletud Euroopa Liidu „Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi“ EN 15733 teemad pole Eesti kinnisvaraturul seni väga suurt tähelepanu pälvinud (kuigi mõnel juhul kindlasti võinuks), siis standardi 5. peatükis käsitletavad teemad on olnud vaidlusobjektiks juba mitu viimast

Kuidas teha üürikorterist oma kodu

Kinnisvaraturg muutub tasapisi ning sellega seoses muutub üürikorteris elamine järjest tavalisemaks. Seejuures kipuvad ka üüriperioodid pikenema ning suureneb vajadus kodutunde järele. Üürikorteri kodusemaks muutmisega seonduvad aga mitmed küsimused. Esmalt tuleb loomulikult mõelda disainile, teisalt tuleb päevakorda muudatustega kaasnev majanduslik pool,

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. II osa

Kui selle artikliseeria esimene osa käsitles maakleriteenuse kvaliteedi üldküsimusi ning Euroopa Liidu standardi EN 15733 rolli selles, siis edasi vaatame standardit ja selle seost teiste Eesti vastavate regulatsioonidega mõnevõrra detailsemalt. Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi 3. peatükk keskendub kliendisuhete juhtimisele. Standard sätestab,

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. I osa

Seoses Domus Kinnisvara kvaliteedisüsteemi edendamisega sirvisin 2009.a. detsembris vastu võetud Euroopa Liidu standardit EN15733, mis on ka Eestis kehtestatud standardina EVS-EN 15733:2010 „Kinnisvaramaaklerite teenused. Nõuded kinnisvaramaaklerite teenuste pakkumiseks“. Kahjuks ei ole see veel eesti keeles saadaval, kuid Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC