Uudiste arhiiv

 

Ajaloorubriik: Magasini tänav – põnev jalutuskäik läbi Veerenni asumi ajaloo

Tallinna keskaegse veejuhtme järgi nime saanud Veerenni asumi üheks olulisemaks tänavaks on Magasini tänav, mis saanud nime omal ajal tänase Tallinna vangla kohal asunud sõjaväeladude ehk magasinide järgi. Ravi tänavast alguse saav 770-meetri pikkune tänav tekkis linnakaardile 1885. aastal. Nõukogude

Ajaloorubriik: Linna müürimisest

Kui Tallinnas on linnamüür suurelt osalt alles, siis 1708. aastal hävitatud Tartu keskaegsetest linnakindlustustest on teada üpris vähe. Vanim säilinud linnaplaan on pärit alles 1636. aastast. Muide, samast ajast on Rootsis Stockholmi armeemuuseumis säilinud ka unikaalne makett Tartu vanalinnast. Seega

Ajaloorubriik: Raua põiktänava imeline arhitektuur

1933. aastal projekteeris arhitekt Anton Soans üldlahenduse kaasaegsete kortermajade rajamiseks Raua tänava ja vaikse umbtänava Raua põik äärde. Järgneva nelja aasta jooksul kerkis sinna Tallinna üks ilusamaid funktsionalistlikke kvartaleid. Esimesena ehitati Soansi enda projekti alusel Raua 25 kortermaja, aasta hiljem

Halduskogu vaidles pikalt Paljassaare sadamaala planeeringu mõjude üle

Teisipäeva õhtul uuel aastal esimest korda koos olnud Põhja-Tallinna halduskogu peateemaks kujunes Paljassaare sadamaala detailplaneering. Kõnealuse planeeringu arutelu alguses tundsin huvi, kas halduskogu maakomisjoni esimees Märt Sults ei peaks end arutelust taandama, sest planeeringuala jääb Sultsi poolt kavandavate kasiinosaarte vahetusse

Ajaloorubriik: Mööblivabrik, mis muutis Tallinna ja eestlaste kodusid

Keset Tallinna Pärnu maantee, Veerenni tänava ja raudtee vahel laiub üks omaaegseid suurimaid tööstusalasid. Luhteri puidutööstus pani aluse kogu selle piirkonna arengule. Vabriku toodangut leidub aga veel tänagi paljudes kodudes. 1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther ja Markel Makarov saeveski

Ajaloorubriik: Pelgulinna Õle tänava lugu

Pelgulinnas asuv Õle tänav algab Telliskivi tänavalt, ristub Härjapea, Nabra, Pebre ja Timuti tänavaga ning lõpeb Kolde puiesteel. Õle tänav on ligikaudu 540 meetri pikkune. Tänav koosneb kahest osast: algsest Õle tänavast (saksa keeles Strohstrasse, vene keeles Соломенная улица), mille

Ajaloorubriik: Pelgulinna Maisi tänava lugu

Pelgulinnas asuv Maisi tänav algab Ristiku tänavalt, ristub Aru tänavaga ja ulatub kuni Sõle tänavani. Maisi tänav on ligikaudu 370 meetri pikkune. Praeguse Maisi tänava nimi oli alates 14. jaanuarist 1925 Nurme tänav. Pärast Nõmme liitmist Tallinnaga 1940. aastal tekkis

Ajaloorubriik: Telliskivi tänava lugu

Pelgulinna läbib Kalamaja suunas kulgev Telliskivi tänav algab Lilleküla asumi piirilt Paldiski maanteelt, ristub Mulla, Ristiku, Rohu ja Heina tänavaga, ületab Kalamaja piiril raudteeharu ning lõpeb Kopli tänavas. 1878. aasta linnaosade plaanil oli esmakordselt kasutusel Telliskivi (Ziegelstrasse) tänava nimetus, mis

Ajaloorubriik: Pelgulinna Ristiku tänava lugu

Pelgulinnas asuv Ristiku tänav algab Lilleküla asumi piirilt Paldiski maanteelt ja kulgeb loode suunas. Tänavaga ristuvad Ristiku põik, Sõmera, Saue, Telliskivi, Härjapea, Timuti tänav, Kolde puiestee, Maisi, Kõrre, Auna, Orase, Taime, Nisu, Rukki, Luste, Kaera tänav. Ristiku tänav lõppeb Kopli

Ajaloorubriik: Pelgulinna Saue tänava lugu

Pelgulinnas asuv Saue tänav algab Rohu tänavalt ja kulgeb kirde-edela suunaliselt kuni Ristiku tänavani. Saue tänav on ligikaudu 240 meetri pikkune. Praeguse nimetuse sai Saue tänav 18. septembril 1929. Enne seda oli tänava nimeks sealse maaomaniku nime järgi alates 1921.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Nabra tänava lugu

Pelgulinnas asuv Nabra tänav algab Heina tänavalt ja lõpeb Õle tänaval. Nabra tänav on ligikaudu 130 meetri pikkune. Tänava nimi oli alates 1910. aastaar Sambla tänav (saksa keeles Moosstrasse, vene keeles Моховая улица). Nabra tänav sai praeguse nime 25. septembril

Ajaloorubriik: Pelgulinna Kaera tänava lugu

Pelgulinnas asuv Kaera tänav algab Ristiku tänavalt, ristub Aru tänavaga ja lõpeb Sõle tänaval. Kaera tänav on ligikaudu 450 meetri pikkune. Endisel Sitsi heinamaal asuv Kaera tänav on oma nime saanud 22. veebruaril 1955. Kaera tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Ajaloorubriik: Pelgulinna Söödi tänava lugu

Sadakond meetrit pikk Söödi tänav asub Pelgulinnas Auna ja Taime tänava vahel. Söödi tänav on oma nime saanud 26. oktoobril 1932. Tänav rajati sööti jäänud aiamaale. Söödi tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu: Söödi 1 – nõukogude ajal ehitatud laborihoone. Täna

Ajaloorubriik: Pelgulinna Rohu tänava lugu

Rohu tänav ühendab Pelgulinna Kelmikülaga. Tänav algav Kelmikülast Tehnika tänavalt, läheb läbi raudteeviadukti alt, ristub Saue ja Telliskivi tänavaga ning lõpeb Härjapea tänaval. Rohu tänav on kagu-loode suunaline ning ligikaudu 500 meetri pikkune. Tänav on oma nime saanud 1900. aastal.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Timuti tänava lugu

Pelgulinnas asuv Timuti tänav algab Heina tänavalt, ristub Õle ning Ristiku tänavaga ja lõpeb Roo tänaval. Aastatel 1910 kuni 1939 kandis tänav Tarabella tänava (Tarabellastraße; Тарабельская ул.) nime. Tarabella nimi olevat tulnud Pelgulinna ühe suurima maaomaniku Albert Kooba koera nimest.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.11.2024 Kasutusluba ja selle taotlemine