Eesti majandus kasvas mullu veidi üle 8%. Kasv jagunes üle tegevusalade üsna ühtlaselt, muuhulgas tuli viiendik kasvust varasemast parema käibe- ja aktsiisimaksu laekumise kaudu. Suurimaks kukkujaks oli põllumajandussektor, mis kannatas põuase suve ning hinnatõusude tõttu. Kriisieelse tasemega võrreldes ulatus kasv…
Tarbijahinnad pöördusid jaanuaris pärast 9-kuulist langusperioodi taas kasvule. Hinnakasv oli küll marginaalne (0,2%), kuid see-eest laiapõhjaline. Hinnad tõusid üheksas kulurühmas kaheteistkümnest. Enim panustas hinnatõusu elektri kallinemine, mis suurendas eluasemele tehtavaid kulutusi. Elektri börsihind oli jaanuaris 74% kõrgem kui aasta tagasi…
Statistikaameti andmetel kasvas keskmine palk kolmandas kvartalis 3,2%. Arvestades käesolevat keerulist aastat, on see igati positiivne tulemus ning näitab, et Eesti ettevõtjad on pandeemia tingimustes suhteliselt hästi hakkama saanud. Kui teises kvartalis olid paljud ettevõtted sunnitud palkasid langetama ja keskmine…
Eestis ehitatud hoonete ja rajatiste maht jäi mullu 2018. aastaga võrreldes samale tasemele. Kui arvestada juurde ka piiritagused tööd, siis suudeti ehitusmahtu aasta kokkuvõttes 3% võrra kasvatada. Olematud numbrid – eriti kui võrrelda eelnenud aastate 20-25% kasvutempoga. Kas ehitussektor ongi…
Jooksevkonto viitab varasemast aktiivsemale investeerimistegevusele Majanduse põhinäitajaid moonutavad üksikud suured tehingud Majanduse välismaalt rahastamise osas suuri muutusi ei toimunud Jooksevkonto puudujääk esimeses kvartalis oli 35 miljonit eurot (–0,6% SKPst), milles ei ole midagi ebatavalist. Esimese kvartalis on jooksevkonto puudujäägi põhjused…
Enim kasvatas jooksevkonto ülejääki teenuste ekspordi suurenemine Otseinvesteeringute sissevool jäi samale tasemele kui 2016. aastal Välise tasakaalustamatuse oht on vähenenud 2017. aasta oli Eesti majandusele edukas. Majandus kasvas viimaste aastate selgelt kiireimas tempos. Kasvu hoogustasid nii ekspordile keskendunud tööstussektor kui…
Investeeringute kasv on suurendanud importi Kapitali liikumist mõjutasid finantssektori struktuurimuudatused Kolme kvartali jooksul on Eestisse tehtud 40% rohkem otseinvesteeringuid kui aasta tagasi Majanduse välismaalt raha kaasamise võimekus on paranenud Eesti majanduskasvu soodustas kolmandas kvartalis investeeringute kasv. Suurem investeeringumaht suurendas ka…
Eesti päritolu toodang moodustab kogu kaubaekspordist ligikaudu kolmveerandi ja selle väljavedu on kasvanud suhteliselt stabiilselt Kohaliku päritoluga ekspordi hea käekäik on märk Eesti ettevõtete püsivalt tugevast konkurentsivõimest Kohaliku toodangu osakaal ekspordis on kõige suurem puidusektoris (puit, mööbel jms), kus kasutatakse…
