Palgakasvu aeglustumine teises kvartalis jätkus. Mediaanpalk tõusis aastaga 8 protsenti. Palgakasv oli kiirem palgaskaala alumises otsas tänu miinimumpalga tõusule aasta algul. Palgatõus avalikus sektoris oli endiselt kiirem kui erasektoris, kuigi vahe erasektoriga on oluliselt vähenenud. Keskmine töötasu suurenes riigisektoris aastaga…
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul kallinesid kaubad ja teenused juunis eelmise kuuga võrreldes 0,4% ja eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2,5%. Hinnatõus aeglustus vastavalt meie prognoosile. Järgmistel kuudel püsib aastane inflatsioon alla 3%. Sügisel hakkavad hinnas taas kiiremini kasvama ja…
Esimeses kvartalis aeglustus nii keskmise kui ka mediaanpalga kasv. Mediaanpalk ulatus selle aasta algul ligi 1600 euroni ja tõusis aastaga 9 protsendi võrra. Swedbanki klientide netopalgatulu kerkis esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 7 protsenti. Netopalk kasvabki brutopalgast aeglasemalt, kuna palkade suurenedes…
Keskmine hinnatase on püsinud juunikuust alates enam-vähem samal tasemel. Aastaga on keskmine tarbimiskorv kallinenud 4 protsendi võrra. Järgnevatel kuudel peaks aastane hinnatõus jääma 5 protsendi juurde. Aasta lõpus kergitavad hindu järgmise aasta algul jõustuvad maksutõusud. Selle aasta kokkuvõttes tõusevad hinnad…
Palgakasv on keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline. Keskmine töötasu tõusis aastaga 12 protsendi võrra. Avalikus sektoris tõusid palgad rohkem kui erasektoris Keskmine töötasu suurenes avalikus sektoris 16 protsenti ja erasektoris 11 protsenti. Nii hariduses kui ka tervishoius kerkisid palgad…
Eestis kerkisid hinnad juulis eelmise aastaga võrreldes 6 protsenti. Juuniga võrreldes hinnatase alanes 0,6 protsendi võrra. Kuuga odavnesid energia, toit, rõivad ja jalatsid. Balti riigid ei juhi enam euroala hinnatõusu edetabelit. Aastaga tõusid juulis 6 protsendi võrra hinnad ka Saksamaal…
Mais kasvasid hinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes 11 protsenti. Eelmise kuuga võrreldes hinnatase ei muutunud. Hinnatõusu tempo osas on Eesti liikunud Euroopa esikolmikust esikolmandikku. Hinnatõus on siiski ligi kaks korda kiirem kui euroalal tervikuna. Kuna euroala inflatsioon on endiselt…
Keskmise palga kasv kiirenes esimeses kvartalis 13 protsendini. Palgakasv oli keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline. Palgatõus kiirenes avaliku sektori töötasude märgatava tõusu tõttu. Palgataset kergitas ka alampalga märgatav tõus. Miinimumpalk mõjutab otseselt väikest hulka töötajaid, aga survestab palku tõstma…
Veebruaris tõusid hinnad aastagusega võrreldes 17,6%. Eelmise kuuga võrreldes kallines tarbija ostukorv 0,6% võrra. Veebruaris panustas hinnatõusu kõige rohkem energia. Viiendik hinnatõusust tuli elektri kallinemisest. Valitsuse energiatoetused majapidamistele olid eelmisel talvel heldemad kui tänavu. Kinnisvaraturu jahtumine ja üürikorterite pakkumise kasv…
Keskmise palga kasv kiirenes eelmise aasta neljandas kvartalis 9 protsendini. Palgakasv oli majanduslangusest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline. Töötasu suurenes kõigil tegevusaladel. Keskmine palk kerkis kõige enam turismis ja kinnisvaras, kus töötundide arv aastatagusega võrreldes tõusis. Palgakasv oli tagasihoidlik ehituses ja…
Jaanuaris hinnatõus mõnevõrra kiirenes. Eelmise kuuga võrreldes kerkisid hinnad 0,8 protsendi võrra. Aasta algul jõustusid mitmete kaupade ja teenuste hinnakirjade muudatused. Detsembriga võrreldes kasvasid kõige enam sideteenuste hinnad. Sideteenustele järgnes toidu hinnatõus. Kallines ka alkohol ja tubakas. 1. jaanuaril tõusis…
Tarbimiskorv kallines novembris aastaga 21 protsendi võrra. Eelmise kuuga võrreldes tõusid kõige rohkem toiduainete hinnad. Enamus toiduaineid – leiva-, liha-, kala- ja piimatooted ning köögiviljad – on aastaga kallinenud 30 protsendi võrra. Teistest toiduainetest vähem on kasvanud puuviljade hinnad. Toiduainetööstus…
Keskmine palk tõusis aastaga 8 protsendi võrra. Palgad tõusid üle kümne protsendi avalikus halduses, töötlevas tööstuses ja põllumajanduses. Palgakasv oli tagasihoidlikum valdkondades, kus aasta tagasi toimus töötasudes suurem hüpe: ehituses, panganduses, kinnisvaras ja meelelahutuses. Palgakasvu taga on tööjõupuudus, alampalga tõus…
Sissetulekud tõusid eelmisel aastal mehiselt. Keskmine netosissetulek kerkis tervelt 22% võrra, tuhande euroni leibkonnaliikme kohta. Suurima osa eraisikute tuludest moodustavad palgad. Palgatulu kasvas jõudsalt, kuna tööpuudus oli madal ja palkade tõus kiire. Lisaks palkadele kasvasid märgatavalt ka muud tulud, sealhulgas…
Tarbimiskorv kallines septembris aastaga 24 protsendi võrra. Kuuga tõusid hinnad 0,3 protsendi võrra. Pool hinnatõusust tulenes energia kallinemisest. Elekter oli aastatagusest kaks korda ja gaas üle kolme korra kallim. Märgatavalt tõusid ka mootorikütuste hinnad. Toiduainete hinnatõus kiirenes 24 protsendini. Väga…
