Teises kvartalis Eesti majanduse maht eelmise kvartali suhtes enam ei vähenenud, kuigi aastases võrdluses oli langus veel 1%. Eratarbimise languse jätkumine viitab tarbijate ebakindlusele ja kasvanud säästmissoovile. Erinevad märgid annavad lootust majanduse tõusule pöördumiseks aasta teises pooles. Teises kvartalis püsis…
Kolmandas kvartalis jätkus Eestis statistiline majanduslangus – 3,9% aastases võrdluses. Keerulisele väliskeskkonnale vaatamata on olukord tööturul halvenenud vaid üksikutes sektorites. Endiselt nõrgenev väliskeskkond lükkab ka Eesti majanduse kasvule pöördumise edasi. Kolmandas kvartalis Eesti majanduse statistiline langus jätkus ja on nüüdseks…
Nõrk sise- ja välisnõudlus sunnivad ettevõtteid koondama. Investeeringuid ja ehitussektorit pidurdavad kõrged laenuintressid. Kiire hinnatõusuga ei suuda kõik leibkonnad kohaneda. Majandusolud on ELis halvenenud alates 2021. a lõpust ja sellel aastal on konjunktuur olnud meie regioonis – Skandinaavias ja Ida-Euroopas…
Kiire hinnatõus teeb majandusstatistika tõlgendamise keeruliseks. Sõjapõgenikud toetavad tarbimiskulutusi ja maksulaekumisi. Järgnevatel kvartalitel on oodata majanduslangust. Kiire hinnatõusu tõttu liiguvad erinevad majandusnäitajad erinevates suundades ja annavad vastuolulisi signaale. Teises kvartalis Eesti majanduse reaalmahu kasv aastases võrdluses praktiliselt peatus (0,6%), kuid…
Kolmandas kvartalis panustasid aastasesse kasvu enim tegevusalad, kus langus oli eelmisel aastal suurem. Majanduse struktuuri muutus jätkub: info-side ja tervishoiu osakaal kasvab. Tarbijate kindlustunne on taastunud ja vabanenud pensioniraha on tarbitud kiires tempos. Kiirenenud hinnatõus pidurdas siiski majanduse reaalkasvu, mis…
Majanduse avatuna hoidmine on soosinud kasvu ja hoidnud elukvaliteeti. Töökohti on mitmetes valdkondades siiski kriisieelsega võrreldes oluliselt vähem. Optimistlikud tulevikuväljavaated soosivad kiiret kasvu ka lähiajal. Eesti teise kvartali 13-protsendilise majanduskasvu tõlgendamisel on oluline meenutada ka aastatagust järsku langust (7 protsenti),…
Eesti majandus tervikuna kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 5,4%. Selle tulemuse tõlgendamisel tuleb arvestada majanduslangust aasta tagasi. Tegevusalade lõikes on majanduse taastumine endiselt ebaühtlane. Valitsussektor on kriisis täitnud majandust stabiliseerivat rolli. Eesti kiire majanduskasvu taga esimeses kvartalis on EL riikide…
Aastane majanduslangus pidurdus kolmandas kvartalis sarnaselt teiste riikidega ka Eestis ja meie majanduse maht oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2 protsenti väiksem. Olukord tööturul paranes kevadega võrreldes pea kõigil tegevusaladel ja eriti majutuses-toitlustuses. Viiruse leviku kiirenemine ja rahvatervise kaitse…
Eesti majandus tervikuna pidas keerulistele oludele esimeses kvartalis hästi vastu. Maksude laekumise erinevad aspektid moonutasid koondpilti oluliselt negatiivsemaks. Jätkusid mitmed varasemad trendid, nagu energeetikasektori kahanemine. Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) kahanes 2020. aasta esimeses kvartalis aastases võrdluses 0,7 protsenti, mis on…
Esimeses kvartalis Eesti majanduskasv kiirenes 4,5 protsendini. Sissetulekute ja eratarbimise kasvutempo aeglustus ning investeeringute kasv kiirenes. Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majandus endiselt heas tasakaalus. Üleilmne majanduskasv ja selle tulevikuootused on viimase aasta jooksul muutunud varasemast tagasihoidlikumaks. Vaatamata juba aasta…
Mullu kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang esialgsetel andmetel pea neli protsenti. Elanike rahalised sissetulekud suurenesid kümnendiku võrra ja kaupade-teenuste tarbimine peaaegu viis protsenti. Aasta teises pooles taastus ka ettevõtete investeeringute kasv. Eesti ettevõtete ekspordivõime on olnud hea ja majanduse areng üldiselt…
Teises kvartalis jätkusid Eesti ettevõtete ja majapidamiste tegevuses viimaste aastate trendid. Tarbimiskulutused kasvasid sissetulekutest aeglasemalt ja ettevõtete investeeringud olid tagasihoidlikud. Väliskeskkond oli endiselt tugev ja toetas ekspordi kasvu. Palgatulu osakaal lisandväärtuses ei suurenenud ja sisemajanduse kogutoodang kasvas aastases võrdluses 3,7%.…
Majanduskonjunktuuri pikka aega kestnud paranemine esimeses kvartalis pöördus ning majanduskasv stabiliseerus aastases võrdluses 3,8 protsendi juures. Majanduskasv oli tasakaaluline – palgatulu kasvas samas tempos kogu majandusega. Investeeringute mullune kiire kasv pöördus siiski langusesse, kuid seda mõjutas kõrge võrdlusbaas aasta tagasi.…
Möödunud aastal kiirenes Eesti SKP kasv 5 protsendi juurde – nii kiiret, kuid siiski tasakaalulist kasvu võimaldab ilmselt seni arvatust kõrgem kasvupotentsiaal. Tarbijate ja investeerijate käitumine on vaatamata heale konjunktuurile ja sissetulekute kiirele kasvule endiselt konservatiivne. Ehitussektori jõuline areng eelmisel…
Kolmandas kvartalis Eesti majanduskasv aeglustus veidi esimese poolaastaga võrreldes, kuid püsis ehitusinvesteeringute toel siiski tugev. Palgatulu kasv oli kiire, kuid siiski kooskõlas majanduse nominaalkasvuga. Eratarbimise kasvutempo kiirenes, kuid elanike tarbimiskäitumine on endiselt ettevaatlik ja Eesti eksporditulud ületavad kulutusi impordile oluliselt.…
