Kolmandas kvartalis kiirenes palgakasv 8,1%ni ja keskmise palga ostujõud kasvas edasi. Tugevam palgakasv ilmnes neilgi tegevusaladel, mida majandussurutis kõige rohkem mõjutas, näiteks ehituses ja töötlevas tööstuses. Palgakasvu kiirenemine jääb tõenäoliselt ajutiseks, sest tööturul on endiselt vaba tööjõudu ja on oodata,…
Nõrga majanduskeskkonna ja kahanenud hinnakasvu taustal jätkus teises kvartalis palgakasvu aeglustumine, kuid reaalpalk siiski suurenes ehk inimeste ostujõud paranes. Teises kvartalis oli tööpuudus aastatagusega võrreldes ligikaudu protsendipunkti võrra kõrgem, kuid suurem oli ka tööhõive. See sai võimalikuks tänu inimeste rekordkõrgele…
Selle aasta alguse tööturu näitajates peegeldus majanduslanguse mõju, kuid varasemate kriisidega võrreldes on see olnud mõõdukam. Tööpuuduse kasvu taga võib näha pigem suurt tööjõus osalemist ja tööealiste inimeste arvu kasvu, hõive on kahanenud vähesel määral. Aeglustuv, kuid endiselt kiire palgakasv…
Möödunud aasta majanduslangus ulatus statistikaameti hinnangul 3%ni, kuid ulatuslikku töökohtade kadu ega tööpuuduse kasvu see kaasa ei toonud. Ka palgakasv oli hoogne ning ületas tarbijahindade kasvu. Võrreldes majandusaktiivsusega saabub tööturul languse põhi hilinemisega, mistõttu võime selle aasta alguses veel oodata…
Palgakasv pidurdus teist kvartalit järjest ja ulatus statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis veidi üle 10%ni. Kuna tarbijahinnad kasvasid kolmandas kvartalis ligi 5%, suurenes keskmise palga ostujõud aastavõrdluses 5% võrra. Võrreldes 2021. aastaga oli keskmise palga ostujõud endiselt 4,8% madalam ja ka…
Kolmandas kvartalis suurenes Eestis statistikaameti andmetel tööpuudus 7,3%ni ja hinnanguliselt ligi 55 000 inimest Eestis olid töötud. Töötavate inimeste osakaal tööealiste hulgas veidi kahanes, kuid tööturul osalevate inimeste osakaal tööealiste hulgas oli rekordsuur. Tööjõunõudlus nõrgeneb majanduse pikalt kestnud kesise seisu…
Kuigi majanduslangus on kestnud juba poolteist aastat, on olukord Eesti tööturul olnud seni parem nii prognoositust kui ka varasemate majanduskriiside kogemusest. Töötleva tööstuse tegevusaladel ja ehitussektoris on töökohtade arv kahanenud küll juba mõnda aega, kuid tänu teenuste sektorile on hõive…
Keskmine brutokuupalk suurenes 2023. aasta teises kvartalis aasta varasema ajaga võrreldes 12,4% ja oli 1873 eurot. Palgakasv kiirenes avalikus sektoris tänu sellele, et teises kvartalis jõustus tervishoiutöötajate uus kollektiivleping. Lisaks tõusis esimeses kvartalis haridustöötajate palk, mis suurendab avaliku sektori palgakasvu…
Selle aasta teises kvartalis püsis tööhõive Eestis statistikaameti andmetel suur sellest hoolimata, et majanduses on langus. Töötuse määr tõusis teises kvartalis küll 6,7%ni, aga see oli tingitud rekordkõrgest tööjõus osalemise määrast. Tööturul osales 745 000 inimest ehk 74,2% tööealistest, mida…
Keskmine brutokuupalk oli 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ja selle aastakasv hoogustus eelneva kvartali 12,1%lt 13,3%ni. Kuigi reaalpalk aastavõrdluses kahanes, on see alates eelmise aasta neljandast kvartalist juba taastumisrajal. Palgakasvu kiirenemise taga oli põhiliselt keskmise palga kasv hariduse valdkonnas,…
Käesoleva aasta alguses püsis Eestis statistikaameti andmetel tööturu olukord stabiilne – suuri muutusi tööhõive ega töötuse määras ei toimunud. Registriandmete järgi on majanduslanguse mõjul kahanenud tööhõive tööstussektoris ja ehituses. Käesolevast aastast kajastuvad rahvastikustatistikas Eesti elanike hulgas ka ajutise kaitse saanud…
Keskmine brutokuupalk oli 2022. aasta neljandas kvartalis 1775 eurot ja see kasvas võrreldes eelneva aasta neljanda kvartaliga 9,2%. Kuigi eelmise aasta lõpus majandus kahanes, püsis keskmise palga kasv siiski hoogne. Võrreldes 2021. aastaga palga ostujõud eelmisel aastal tervikuna aga kahanes.…
Möödunud aasta neljandas kvartalis oli tööpuudus Eestis statistikaameti andmetel 5,4%. Majanduslanguse mõju tööturule on olnud prognoositust leebem, sest vastukaaluks koondamistele peamiselt tööstussektoris suurenes hõive mitmel teenuste sektori tegevusalal. Pikemas vaates valitseb Eestis tööjõupuudus ja sellises olukorras tasub töötajaid ajutiste tagasilöökide…
Kolmandas kvartalis keskmise palga kasv statistikameti andmetel aeglustus. Kui teises kvartalis oli palgakasv mullusega võrreldes 10,1%, siis kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 8,1%. Palgakasvu aeglustumise taga oli erasektor – peamiselt tööstus ja ehitus. Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et keskmine deklareeritud…
Tööturu olukord oli kolmandas kvartalis jätkuvalt väga tugev, hoolimata kesisemast ekspordist, tööstustoodangu mahu langusest ja tööandjate suurenenud pessimismist. Hõive kasvas aasta varasemaga võrreldes 3,4% ja tööpuudus ulatus 5,6%ni. Nii nagu tööjõu-uuring näitasid ka maksu- ja tolliameti palgadeklaratsioonide andmed hõive jätkuvat…
Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!
