Uudiste arhiiv

 

Riigikohtu praktika: Tehnorajatiste kasutusvalduse seadmine kinnistusraamatusse

171116 Riigikohtu lahend 2

Arendaja sõlmis vee-ettevõtjaga kokkuleppe, et arendatavatele kinnistutele rajatakse pumpla koos torustikuga, mis antakse hiljem vee-ettevõtja omandisse. Samuti pidi arendaja tagama, et kinnistute uued omanikud annavad nõusoleku kanda vee-ettevõtja kasuks isiklik kasutusõigus kinnistusraamatusse. Pumplat aga vee-ettevõtja omandisse ei antud ning isiklikku

Riigikohtu praktika: Planeeringute põhjendamine

171116 Riigikohtu lahend 1

Riigikohus rõhutas veelkord üle, et planeerimisseadus kohustab planeeringu koostajat põhjendama enda kaalutlusi planeeringu seletuskirjas. Üldjuhul võib põhjendamine planeeringu tekstis olla piisav ning põhjendusi ei pea esitama uuesti kehtestamise otsuses. Samas aga, kui planeering riivab isikute õigusi või kui on tegu

Riigikohtu praktika: Puudusega kinnisasja müük ja puudustest teavitamine

Teder Law Firm

Kohus selgitas selles kohtuasjas mitmeid olulisi küsimusi seoses asja puudusega, ostja puudusest teadma pidamisega ja puudustest teavitamise teate kätteandmisega. Asjaolude kohaselt osteti elamiseks kinnisasi, millel asus suvilast ümberehitatud elumaja. Pärast valduse üleandmist avastas ostja, et kaevus on vesi kasutamiskõlbmatu, elamu

Riigikohtu praktika: Korteri kaasomandi lõpetamine

Teder Law Firm

Kui kaasomanikud esitavad hagi kaasomandi lõpetamiseks, peab kohus kaasomandi ühel seaduses ette nähtud viisil lõpetama. Antud juhul sooviti lõpetada korteriomandi kaasomandit selle müümisega avalikul enampakkumisel jagades tulu võrdsetes osades kaasomanike vahel. Korteriomand oli aga koormatud hüpoteegiga, mis vähendanuks oluliselt korteriomandi

Riigikohtu praktika: Hüvitise määramine juurdepääsu tee rajamisel üle naaberkinnisasja

Teder Law Firm

Kinnistu omanik soovis juurdepääsutee rajamist üle naaberkinnisasja. Kohus kordas taas kord, et lisaks maamaksu ning korrashoiukulude hüvitamisele, peab olema hüvitatud ka omandiõiguse riive. Kui juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või kui omanik hakkab ka ise juurdepääsuteed kasutama, peab hüvitise määramisel

Riigikohtu praktika: Ärisaladuse kaitsmine maaklerilepingutes

Teder Law Firm

Kinnisvarabürood sõlmisid omavahelise maakleriteenuse osutamise lepingu, mis sisaldas ka ärisaladuse avaldamise keeldu. Küsimuse all oli lepingu punkt, mille järgi oli kostja kohustatud lepingu kehtivuse ajal ja kolme aasta jooksul pärast lepingu lõppemist hoidma hageja ärisaladust, milleks on hagejaga seotud tehnoloogiline

Riigikohtu praktika: Lume ja jää tõrje eest vastutav isik

Teder Law Firm

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet koostas korteriühistule väärteoprotokolli kuna korteriühistu ei olnud kõrvaldanud ehitiselt jääpurikaid ja lund. Esmalt selgitati seda, et kuigi korteriühistu ei ole korteriomandite omanik, võrdsustatakse korteriühistut kui haldajat heakorra nõuete täitmisel omanikuga ning seega laieneb heakorraeeskirjast tulenev lume ja

Riigikohtu praktika: Korterühistu vastutus korteriomanike ees

Teder Law Firm

Korteriühistu tellis kortermajas ehitustööd. Korteriomanikul tekkis ebakvaliteetse töö tagajärjel korteris lisaniiskus, mille tagajärjel pidi korteriomanik tegema korteris remonti ning tegema kulutusi edaspidiseks niiskuse eemaldamiseks. Seejärel esitas ta korteriühistule nõude kahju hüvitamiseks. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on kortermaja hooldamine ja

Riigikohtu praktika: Detailplaneeringu kehtivus, kallasrajale pääsemine ja detailplaneeringu kehtestamise mõistlik aeg

Teder Law Firm

Asjaolude kohaselt kehtestati vallas uus üldplaneering, milles jäi kehtivate detailplaneeringute loetelust välja üks detailplaneering, mis oli kehtestatud enam kui 10 aastat tagasi. Lisaks oli ka kadunud detailplaneeringu originaaleksamplar. Tekkis vaidlus vastava detailplaneeringu kehtivuse üle. Riigikohus selgitas, et detailplaneeringut ei muuda

Riigikohtu praktika: Üürileandja pandiõigus ja heauskne omandamine

Teder Law Firm

Üürileandja müüs üürniku võla tõttu üüripinna poe- ja laoruumi sisustuse koos koos kaubaga ilma enampakkumiseta kolmandale isikule. Selgus, et osaliselt olid panditud ja võõrandatud asjad kuulunud üürniku koostööpartneritele, kuna need olid üüripinnale toodud omandireservatsiooniga müügiks. Koostööpartner esitas üürileandja vastu kahju

Riigikohtu praktika: Üürnikule parenduste hüvitamine pärast üürilepingu lõppemist /tsiviilasi nr 3-2-1-149-16/

Teder Law Firm

Üürnik nõudis pärast üürilepingu lõppemist üürileandjalt hüvitist parenduste eest, mida üürnik oli teinud üüritud asjale. Kohus selgitas, mida üürnik peab sellise nõude esitamisel tõendama: millised parendused ja muudatused on üürnik teinud; kas konkreetsete parenduste või muudatuste tegemiseks oli üürnikul üürileandja

Riigikohtu praktika: Ehitus- ja kasutusloa vaidlustamine /haldusasi nr 3-3-1-69-16/

Teder Law Firm

Riigikohus võttis selles asjas mitmeid olulisi seisukohti erinevatel detailplaneeringute ning ehitus- ja kasutuslubadega seotud teemadel. Naaber vaidlustas kõrvalkinnistule püstitatud kõrvalhoone-sauna kasutusloa andmist etteheidetega, et hoone kõrgus ületab detailplaneeringus, ehitusloas ja ehitusprojektis fikseeritud kõrgust vähemalt 1,5 m, samuti ehitusloas fikseeritud korruselisuse

Riigikohtu praktika: Kaasomaniku ostueesõigus /tsiviilasi nr 3-2-1-115-16/

Teder Law Firm

Kohus selgitas kaasomaniku ostueesõiguse teostamist, kui mitu kaasomanikku on võõrandanud enda kaasomandiosa kolmandatele isikutele väikese ajavahemiku jooksul ja kinnistusraamatusse ei ole jõutud veel omanikukannet teha. Ostueesõigust ei välista asjaolu, et isik, kes soovib ostueesõigust kasutada, pole veel kinnistusraamatusse ostueesõiguse tekkimise

Parkimiskorra kindlaksmääramine kaasomanike vahel

Teder Law Firm

Kinnistu kaasomanike vahel tekkis vaidlus parkimiskorra kindlaksmääramisel. Kohus rõhutas taaskord, et parkimiskorra kindlaksmääramine on käsitletav kaasomandi kasutuskorra kokkuleppena ning selleks on tarvis kõigi kaasomanike nõusolekut. Kui kaasomanikud parkimiskorra küsimuses kokkuleppele ei jõua, tuleb pöörduda kohtusse nii nagu ka iga muu

Ebamõistlik viivis tarbijaga sõlmitava eluruumi üürilepingu puhul

Teder Law Firm

Kohtuasjas selgitati veelkord tarbijaga sõlmitava lepingu põhimõtteid. Üürnik ei andnud korteri valdust üürilepingu lõppemisel üürileandjale üle, mistõttu leping muutus tähtajatuks. Üürileandja nõudis edasi üüri aja eest mil korter oli üürniku kasutuses. Kuna üürnik üüri ei tasunud, nõudis üürileandja viivist. Üürilepingus

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.11.2024 Kasutusluba ja selle taotlemine