Uudiste arhiiv

 

Kohtulahend: Juurdepääsu määramine (tsiviilasi 2-14-23161)

Asjaolude järgi kinnisasja omanik kasutas oma kinnisasjale juurdepääsuks u 700 m pikkust metsateed, mis paiknes teise isiku kinnistul. Metsatee läbis kinnisasja keskelt ning tee kasutamiseks oli olemas tee omaniku suuline nõusolek. Kui aga kinnisasja omanik, kes juurdepääsuteed võõral kinnisasjal kasutas,

Kohtulahend: Tasu talumiskohustuse eest (tsiviilasi 2-16-7011)

Asjaolude kohaselt oli kinnisasja omanikul kohtu poolt määratud juurdepääsutee ja tehnorajatise (kanalisatsioonitrassi) talumise kohustus kuid talumise tasu ei olnud kokku lepitud. Juurdepääsuõigus oli määratud kinnisasja kasuks, millel paiknes elamu ning selle omanikud kasutasid juurdepääsuõigust ettenähtust kordades intensiivsemalt. Kinnisasja omanik palus

Kohtulahend: Juurdepääsu eest tasu määramine

Riigikohus selgitas tasu komponente, kui läbi kinnisasja on määratud juurdepääs teisele kinnisasjale. Tasu koosneb maamaksust, juurdepääsutee korrashoiu kuludest ning hüvitisest omandiõiguse riive eest, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Seejuures tuleb omandiõiguse riive eest ette näha hüvitis ka siis,

Kohtulahend: Kaasomandi lõpetamise õiglane viis

Asjaolude kohaselt sooviti kaasomand jagada kuna kaasomanikud ei suutnud leida kokkulepet ühiseks kasutamiseks. Kinnistu oli olnud ühe kaasomaniku suguvõsa kasutuses juba enam kui sada aastat, seetõttu soovis ta säilitada sideme oma sünnikoduga, lisaks elas kinnistul kaasomaniku eakas ema.  Teine kaasomanik

Kohtulahend: Puudutatud isiku nõusolek kinnisasja jagamisel

Asjaolude järgi oli kinnisasi tervikuna koormatud hüpoteegiga. Omanik müüs kinnistust ½ mõttelise osa ning hüpoteegipidaja nõusolekut kinnistusametile ei esitatud. Kinnistusamet luges nimetatud tehingut kinnisasja jagamiseks ja jättis kande tegemata. Riigikohus selgitas, et vastavalt seadusemuudatusele ei ole alates 01.01.2018.a. tarvis puudutatud

Kohtulahend: Korteriomaniku vastutus eelmise omaniku tegevuse eest

Asjaolude järgi oli korteriomandi eelmine omanik teinud korteri osas ümberehitustöid, mis muutis reaalosa suurust pööningu arvelt, samuti oli tekitatud korterile juurde katuseterrass, millele pääses üksnes läbi konkreetse korteri ning muudetud oli ka katusekonstruktsioone. Väidetavalt puudus sellisteks töödeks nii teiste kaasomanike

Kohtulahend: Sisendkäibemaksu maha arvamine vs äriühingu poolt eluruumi soetamine

Asjaolude järgi ostis äriühing korteriomandi, mis paiknes elamu otstarbega hoones ning eriomandi esemeks oli eluruum. Äriühing soovis korteriomandi soetamisel tasutud käibemaksu ning korteriomandi soetamisega seotud notari- ja kommunaalkuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Maksuhalduri arvates ei olnud korteriomand soetatud maksustatava

Kohtulahend: Millal on korteriomanike korduskoosolek otsusevõimeline ja kas seda saab muuta põhikirjaga

Asjas oli küsimuse all, kas alates 01.01.2018.a. kehtiv korteriomandi- ja korteriühistu seadus võimaldab põhikirjaga muuta korduskoosoleku otsusevõimelisust. Seaduse järgi on sama päevakorraga toimuv uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Korterühistu põhikiri nägi ette teistsuguse regulatsiooni ning registriosakond keeldus tegemast kannet

Kohtulahend: Koduomaniku maksuvabastus elamumaa krundi korral

Isiku omandis oli kinnistu, mis koosnes kahest elamumaa sihtotstarbega katastriüksusest. Ühel katastriüksusel asusid elamu ja rajatised. Teisel katastriüksusel ehitisi ei paiknenud. Sel põhjusel kohaldati koduomaniku maksuvabastust sellele katastriüksusele, millel paiknes elamu kuid teisele katastriüksusele maksuvabastust ei kohaldatud. Vaidlus taanduski sellele,

Kohtulahend: Kaasomanike suhted vs õhksoojuspumba paigaldamine hoonele

Asjaolude järgi paigaldas elamu kaasomanik hoonesse õhksoojuspumba selliselt, et õhksoojuspumba sisseseade oli korterielutoa seinal ja välisseade asus elamu kõrval maapinnal, ühendades sise- ja välisseadmed elamu välisseinast tehtud läbiviiguga. Õhksoojuspumba paigaldamiseks oli esitatud ehitusteatis ning järgitud oli linnavalitsuse juhiseid. Teised kaasomanikud

Riigikohtu praktika: Juurdepääsutasu avalikult kasutatavale teele

Teder Law Firm

Asjaolude kohaselt kuulus isikule kinnisasi koos 20 garaažiboksiga kuid nendest 14-le puudus tal juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Omanik taotles läbi naaberkinnistu juurdepääsu, kuid naaber leidis, et üle tema kinnisasja juurdepääsu tagamine on ebamõistlikult koormav ning talle peaks hüvitatama kahju seoses

Riigikohtu praktika: Eluruumi üüri tõstmine üürileandja poolt

Teder Law Firm

Poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu eluruumi üürileping. Üürileandja teatas üürnikule, et tõstab üüri 160 eurolt 1900 eurole kuus. Riigikohus selgitas, et tähtajatu üürilepingu puhul on üürileandjal õigus üüri tõsta ühepoolse avalduse tegemisega, kuid üürileanda peab arvestama, et üüri ühepoolne tõstmine

Riigikohtu praktika: Planeeringumenetlus

Teder Law Firm

Vall menetluses oli üldplaneeringu kehtestamine. Kohus kohustas valda 1. märtsiks 2017 otsustama, kas varasemad etapid läbinud üldplaneering (50% elamu- ja 50% sotsiaalmaa lahendusega) kehtestada või jätta kehtestamata. Teisisõnu tuli planeerimismenetlus viia selleks tähtpäevaks lõpuni. Volikogu selleks tähtpäevaks planeerimismenetlust aga ei

Riigikohtu praktika: Kinnisasjast tulenevate kitsenduste talumise kohustamine

Teder Law Firm

Kinnistu omanik palus kohtul kohustada naaberkininistu omanikku taluma tema kinnisasjast tulnevaid mõjutusi. Nimelt asetses ühel kinnisasjal hüdroenergiajaam, mida naaberkinnistu omanik ei soovinud aktsepteerida. Peale selle palus kinnistu omanik kohustada naabrit andma vee erikasutusloa andmiseks nõusolek, mis oli vaja tema majandustegevuse

Riigikohtu praktika: Üürilepingu erakorraline ülesütlemine, pandiesemete väärtuse hindamine üürileandja pandiõiguse teostamise korral

Teder Law Firm

Üürnik ütles üürilepingu üles kuna üürileandja ei kõrvaldanud lepingu eseme puudusi. Pooled olid sõlminud maksegraafiku üürivõla tasumiseks. Üürileandja ei lubanud üürnikul välja kolida viidates maksegraafikule ning üürileandja pandiõigusele, pidades kinni üürnikule kuuluvat vara. Kohus märkis, et kui üüritaval asjal on

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

03.-06.03.2025 Kinnisvaramaakleri ABC