Uudiste arhiiv

 

Kohaliku omavalitsuse õigus tühistada planeering ning kohustus planeeringu menetlemiseks mõistliku aja jooksul

Teder Law Firm

Vald kehtestas üldplaneeringu, kuid tühistas selle pool aastat hiljem. Põhjenduseks oli üldplaneeringu kehtestamine põhjenduskohustust rikkudes- puudusid põhjendused ning motiivid planeeringu kehtestamiseks. Samuti polnud kehtestamismääruses viiteid dokumentidele, kust puuduolevaid põhjendusi leida. Kohus märkis, et haldusorgan peab vältima haldusakti kehtetuks tunnistamist vaid

Erateele sundvalduse seadmine – haldusasi nr 3-3-1-57-16

Teder Law Firm

Otsuses selgitatakse eraõiguslikule teele sundvalduse seadmise aluseid. Käesoleval juhul oli tegemist detailplaneeringu koostamise kohustuseta alaga ja üldplaneeringus oli ette nähtud, et vastav tee määratakse avalikuks kasutamiseks. Sundvaldus seatigi üldplaneeringu elluviimiseks. Antud juhul oli eratee omanikuga varasemalt sõlmitud leping avaliku teena

Riigikohtu praktika: Eskiisprojekti õiguslik tähendus

Teder Law Firm

Vallale esitati kooskõlastamiseks üksikelamu arhitektuurne eskiisprojekt. Taotlust ehitusloa väljastamiseks ei olnud aga esitatud. Valla arhitekt teatas isikule e-kirja teel, et planeerimis- ja ehituskomisjoni koosolekul otsustati eskiisprojekti mitte kooskõlastada. Isik pöördus selle otsuse vaidlustamiseks kohtusse. Kohus leidis, et e-kirjaga  kooskõlastuse andmisest

Riigikohtu praktika: Eramaale juurdepääsutee rajamise ja hooldamise kulud ning nende hüvitamine

Teder Law Firm

Maaomanik soovis ehitada kinnistule hoone, kuid kinnistu ei piirnenud ühegi teega ning seetõttu polnud võimalik kinnistule ligi pääseda. Üle naaberkinnistu juurdepääsu määramisel tekkis küsimus seoses naaberkinnistu omanikule hüvitise maksmisega. Kohus märkis, et juurdepääsu rajamisel tuleb arvestada koormatava kinnistu omaniku huve-

Riigikohtu praktika: avalike teede väljaehitamise kulude hüvitamine

Kohtuasjas nr 3-3-1-73-14 nõudis isik kohalikult omavalitsuselt detailplaneeringuga ette nähtud teede ja tänavavalgustuse kohaliku omavalitsuse poolt ülevõtmist ning ehitamise kulude hüvitamist ehitusseaduse § 13 alusel olukorras, kus isikul ei olnud vallaga kokkulepet teede väljaehitamise ja finantseerimise osas. Isik tõlgendas maavanema

Riigikohtu praktika: kinnisasja ostueesõiguse teate sisu

Kohtuasjas nr 3-2-1-142-14 käsitles Riigikohus küsimust, millisest hetkest hakkab kulgema ostueesõiguse teostamise tähtaeg ja milline peab olema ostueesõiguse teate sisu. Seadus ütleb, et kinnisasjade puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast seaduse nõuetele vastava teate saamist, kui seaduses või

Riigikohtu praktika: Üürpinna parenduste hüvitamine üürnikule

Riigikohus lahendas kohtuasjas nr 3-2-1-118-14 vaidlust küsimuses, kas üürileandja peab hüvitama üürnikule üüritud ruumide parendamise ja muutmisega seotud kulutused olukorras, kus parenduste tegemiseks puudus üürnikul üürileandja kirjalik kooskõlastus ja nõusolek. Samas üürileandja esindaja oli parendustöödest teadlik ja andis juhiseid konkreetsete

Riigikohtu praktika: kortermaja majandamise kulude kandmine

Tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 selgitas kohus, millised kulutusi on võimalik teha korteriomanike kokkuleppel ja milliseid kulutusi tuleb lugeda majandamiskuludeks. Lisaks selgitas kohus, kas korteriomanikul on õigus jätta tasumata küttearved aja eest, mil ta ei saanud oma korterit remondi tõttu kasutada ning

Riigikohtu praktika: Kas elektrialajaam on ehitise oluline osa

Tsiviilasjas nr 3-2-1-86-14 pidi kohus lahendama küsimuse, kas alajaam on vallasasi või kinnisasja oluline osa ning seega ka kinnisasja ja hoonestusõiguse oluline osa. Kinnisasja omanik leidis, et kuna alajaam asub temale kuuluval maal, kuulub ka sellel asuv alajaam tema omandisse.

Glikman Alvin & Partnerid: Ehitise omaniku õigus nõuda ehitajalt garantiikohustuse täitmist

Tsiviilasjas nr 3-2-1-7-14 on kolleegium käsitlenud ehitise omaniku õigust esitada garantiinõue ehitusettevõtja vastu garantiikohustuse täitmiseks olukorras, kus ehitise omaniku ning ehitusettevõtja vahel puudub lepinguline suhe. Asjaolude kohaselt sõlmis tellija, kes ei olnud ehitise omanik, ehitusettevõtjaga töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks. Ehitustööde puudustele

Glikman Alvin & Partnerid: Kaasomanike suhted kaasomandi lõpetamisel

Tsiviilasjas nr 3-2-1-13-14 käsitles kolleegium kaasomanike vahelisi suhteid kaasomandi lõpetamise olukorras, kus üks kaasomanikest keeldub ruumidest välja kolimast. Asjaolude kohaselt oli jõustunud kohtulahend, millega lõpetati kaasomand korteriomandile selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ja kumbki kaasomanik saab müügihinnast hüvitise. Üks

Glikman Alvin & Partnerid: Detailplaneeringu kehtestamisel võib arvesse võtta ka veel kehtestamata üldplaneeringu tööversiooni

Haldusasjas nr 3-3-1-87-13 on kolleegium käsitlenud detailplaneeringu kehtestamisel arvesse võetavaid asjaolusid. Asjaolude kohaselt kehtestas Tallinna linn detailplaneeringu Riigiarhiivile 6-korruselise 24m kõrguse juurdeehituse püstitamiseks. Detailplaneeringu kehtestamist vaidlustas kõrvalmaja elanik, kelle arvates ei sobinud planeeritud hoone asukohta, kuivõrd oli samas piirkonnas asuvate

Glikman Alvin & Partnerid: Eraõiguslikus omandis olevate torustike kasutamine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni osana

Tsiviilasjas nr 3-2-1-189-13 oli küsimuse all eraomandis olevate trasside kasutamine ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni osana. Samuti oli teemaks servituudi seadmise kohustus sellisele trassile, et vee-ettevõtja saaks täita temale seadusest tulenevaid kohustusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise ning valdamisega. Asjaolude kohaselt kuulusid

Glikman Alvin & Partnerid: Vastuvõetud detailplaneeringu kehtestamata jätmine

Haldusasja nr 3-3-1-96-13 asjaolude kohaselt jättis kohalik omavalitsus kehtestamata vastuvõetud detailplaneeringu. Detailplaneeringu kehtestamata jätmist põhjendas kohalik omavalitsus selliselt: (i) arendaja ei nõustunud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustust üle võtma; (ii) vallal puuduvad eelarves vahendid teede ja tehnovõrkude ja –rajatiste ehitamiseks,

Glikman Alvin & Partnerid: Küttekulude tasumise kohustus vastavalt reaalosa suurusele

Tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13 on kolleegium käsitlenud küttekulude tasumise kohustust vastavalt reaalosa suurusele ning mitte tegelikult köetavale pinnale. Samuti käsitles kohus lahendis teemat, mille kohaselt on kortermaja küttesüsteem, sh igas korteris paiknevad keskkütteradiaatorid, korteriomanike kaasomand, mistõttu on küttesüsteemi muutmine võimalik üksnes

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

03.-06.03.2025 Kinnisvaramaakleri ABC