SEB uuring näitab, et Balti pealinnade elanikel on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema korteri omanikuks kui aasta tagasi. SEB eluaseme ostujõu indeks* on paranenud tänu reaalpalga tõusule ja madalatele intressimääradele, märgib SEB Eesti, Läti ja Leedu pankade analüüs.
Võrreldes teiste Balti riikidega on uued korterid kõige kättesaadavamad Tallinnas, kus eluaseme ostujõu indeks kasvas aastaga 2,9 ruutmeetri võrra 37,8 ruutmeetrini. Kuigi indeks kasvas ka Leedu ja Läti pealinnades, saavad Vilniuse ja Riia keskmise sissetulekuga elanikud endale lubada tunduvalt väiksemat, vastavalt 29,2 ja 26,0 ruutmeetri suurust korterit.
Keskmise sissetulekuga Balti pealinnade elanikel kuluks 20 või rohkem kuud selleks, et koguda kümneprotsendiline sissemakse uues hoones asuva 40-ruutmeetrise korteri ostmiseks – seda eeldusel, et pealinlased säästavad igakuiselt 30 protsenti oma palgast. Sellisel juhul saaks tallinlased sissemakse kogutud vähem kui kahe aastaga (19,9 kuuga), samas kui Riia ja Vilniuse elanikel kuluks aega rohkem, vastavalt 25,6 ja 28,9 kuud. Kui aga korteriostul nõutakse 20-protsendilist sissemakset, siis kahekordistub ka säästmiseks vajalik aeg.
SEB Panga jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit märkis, et eluaseme ostujõu indeksi kasv on tugevas seoses 2015. aasta teises kvartalis langenud keskmise eluasemelaenu intressiga, mis oli Leedus ja Eestis rekordmadal. „Selle aasta teise kvartali kõige madalam keskmine uute eluasemelaenude intressimäär registreeriti Leedus – 2,03 protsenti. Eestis oli see 2,64 ja Lätis 3,42 protsenti,” lisas Vaikmäe-Koit.
*SEB eluaseme ostujõu indeks märgib korteri suurust ruutmeetrites, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga suurt riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind, sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.
