Eesti Pank avalikustas täna oma finantsstabiilsuse ülevaate, kus antakse hinnang meie pangasüsteemile, laenudele ning ka arengutele kinnisvaraturul.
Kui finantssektori toimimist mõjutavat taustsüsteemi iseloomustada lühidalt, siis siin on kaks vastandlikku trendi. Ühelt poolt on geopoliitilised riskid kasvanud, ebakindlus maailmas suurenenud ja me ei oska täpselt hinnata, kuidas kasvav protektsionism mõjutab Eesti majandust tulevikus. Arvata võib, et väikese avatud majanduse puhul kipub see mõju olemas pigem negatiivne. Teisalt on hetkel tegemist intresside languse tsükliga, kus võib eeldada intresside langemist kindlasti ka järgmise aasta jooksul. See omakorda võimendab positiivseid arenguid majanduses. Sellest pildist on praegu välja võetud Eesti enda majanduspoliitilised otsused, mis võivad võimendada positiivseid arenguid või teisalt pidurdada majanduse taastumist. Hetkel domineerivad viimased meetmed.
Oluline oli ka uudis, et Coop Pank ja Bigbank loetakse järgmise aasta algusest süsteemselt olulisteks pankadeks, mis näitab ühelt poolt, et tegemist on Eesti majanduse vaates oluliste ja usaldusväärsete pankadega, kes on kasvanud piisavalt suureks. Teisalt tähendab see ka täiendavate kapitalipuhvrite seadmist, mis on halb uudis pankade omanikele, kes peavad panga omakapitali suurendama.
Raport annab hea võimaluse vaadata Eesti kinnisvaraturul toimunud arenguid ning võrrelda meie arenguid naabritega. Kinnisvara tehingute arv on taandunud tasemele, kus me olime 2015. aastal. Tõsi on ka, see et viimased andmed oktoobrikuust annavad lootust, et kinnisvara turg on pöördunud tõusule, vähemasti Tallinna andmed kinnitavad seda.
Andmed näitavad ka seda, et kinnisvara hinnad ei ole langenud, vaid püsinud stabiilsed viimased kaks aastat. Kui tehingute järgi võiks eeldada, et korterid on odavamaks läinud, siis pigem on põhjus selles, et rohkem ostetakse ja müüakse järelturu kortereid. Uued korterid pigem seisavad. Kas nende hind hakkab langema? Julgen kahelda, sest uusi arendusi on teinud valdavalt hästi kapitaliseeritud ja pigem suuremad ettevõtted, kes tegelevad näiteks ka ehitamisega. Neil on olemas rahapuhvrid ja nad jõuavad rasked ajad üle elada. On ju ka selge, et kui intressid langevad sellise kiirusega nagu prognoositakse, siis hakkavad hinnad kinnisvaraturul peagi kasvama.
Eesti Panga graafikud näitavad, et kinnisvaralaenud Eestis on hakanud kasvama. Sarnane trend on ka Leedus ning väiksemas mahus ka Lätis. Soome on jätkuvalt langustrendis ning ka Rootsis on näha õige väikest tõusu. Kui vaadata kinnisvara hinnaindekseid, siis kõige kiiremini on 2018. aasta algusega võrreldes kasvanud kinnisvara hinnad Eestis ja Leedus – üle 80% – Soomes on selle aja jooksul olnud 0% kasv, Lätis kasv natuke alla 60%. Palgakasv Eestis sama perioodi jooksul on olnud suurusjärgus 60%, kui Lätis ja Leedus on palgad kasvanud pea 80%. Seega kui vaatame suhtarve, siis võrreldes palgaga on korteri ruutmeetri hind Eestis kasvanud umbes 16%, Leedus 8% ning Lätis 0%. Soomes ja Rootsis on palgad kasvanud kiiremini kui eluaseme hind. Samas tuleb muidugi tõdeda, et absoluutarvudes on hinnad Põhjamaades ja Balti riikides väga erinevad. Korteri ruutmeetri hinna vahe Stockholmis ja Tallinnas on ligikaudu kahekordne.
Toodud andmed kinnitavad seda, et langevate intresside positiivne mõju majandusele hakkab vaikselt toimima. Alguses kasvavad kodulaenud, siis hakkab elavnema kinnisvaraturg ja lõpuks saab uue hingamise kogu ehitussektor.
