Kõige rohkem on majanduslanguses pihta saanud ja töökohtade arvu vähendanud ehitus-, haldus- ja abiteenuste sektorid ning tööhõivega tegelevad renditööjõuettevõtted, samas on tänu võrdlusaasta kehvale seisule pilt paranenud toidutööstuse, elektroonikatööstuse ja ehituse vallas. Väikest viisi buumi võib täheldada toitlustuses, kommenteeris Bigbanki peaanalüütik Raul Eamets Statistikaameti poolt täna avaldatud ettevõtete majandusnäitajate ülevaadet 2023. aasta neljandas kvartalis.
Raul Eamets juhib tähelepanu majandussektoritele, kus tööhõive absoluutarvudes aasta võrdluses kõige rohkem kukkus: „Silma jäävad eelkõige ehitus (-2733 inimest), haldus ja abiteenused, kuhu alla käivad näiteks koristusteenused (-2774 in) ning iroonilisel kombel ka tööhõivega tegelevad ettevõtted, kus töötajate arv oli vähenenud 2331 töötaja võrra.“ Ilmselt andis kõige suurema vähenemise siin töörendiga tegelevate firmade panus, sest hetkel ei ole Eestist kuhugile väga neid töötajaid lähetada, kuna meie põhjanaabritel ei ole ka kõige paremad ajad majanduses.
Üle tuhande töötaja oli vähenemine veel laonduse ja veonduse abistavates tegevustes, posti ja kulleriteenuste pakkujate seas, maanteetranspordis (rekajuhid) ning üllatuslikult ka IKT teenuseid pakkuvate firmades. „Rekajuhtide vajaduse selge vähenemise põhjuseks on nii meie eksportiva tööstuse mahtude vähenemine kui sanktsioonide ning piiride sulgemise tõttu meie regioonis oluliselt vähenenud rahvusvahelised autoveod. IKT teenuseid iseloomustas aasta võrdluses küll müüginumbrite pea 20% suurenemine, kui kulude kiirem kasv tähendas seda, et kogukasumid vähenesid 39,2% ja see tõigi kaasa töötajate arvu vähenemise,“ selgitas Eamets. IT sektori langust võib tema sõnul põhjendada idufirmade rahastamise probleemidega – tänu kõrgetele intressidele ei ole enam nii lihtne raha kaasata ja see on avaldunud koheselt ka koondamistes.
Mustrit, et ettevõtete müük küll suureneb, aga kasumid vähenevad, ei ole Raul Eametsa hinnangul näha teistes majandusharudes, kus on olnud suurem hõive langus. Küll aga on hõive langusel selged seosed kasumite ja müügi vähenemisega – näiteks eelpoolmainitud töötajate rendiga tegelevas sektoris kukkus müük aastas keskmiselt 26% ning kasumid koguni 66%.
Sarnane on seis ka puidutöötlemises, kus müük vähenes 18,3%, kasum 48% ja hõive vähenes 1000 inimese võrra. Samas on Eametsa sõnul huvitav mööblitööstuse näide, kus küll töötajate arv on vähenenud 835 inimese võrra (2023 IV kvartal versus aasta varasem sama periood), müük on aasta võrdluses vähenenud 11,2%, aga kuna muude kulude kasv on saadud ilmselt kontrolli alla, siis kogukasumid on isegi kasvanud 70,3%. Kasumikaotus on suur olnud veel ka maanteetranspordi sektoris (-51%), mis seletab suurt tööhõive vähenemist selles majandusharus.
Mitmete kaotajate kõrval on Eametsa sõnul võimalik välja tuua ka need, kellel läheb kas päris hästi või vähemasti natuke paremini kui aasta varem. Tema sõnul on august välja tuldud toiduainete tootmises, kus kasumid on päris korralikult kasvanud, aga kiire kasvu taga on eelmise aasta väga vilets baas. „Elektroonikaseadmete tootjatel läheb hästi, lisaks veel oma kasumeid oluliselt suurendanud ehitusettevõtted, aga eks siin on kaks trendi selgelt näha: 2022. aasta oli väga vilets ja teisalt on selle aasta perspektiivid suhtelised kehvad,“ tunnistas analüütik.
Majutusel ja toitlustusel tervikuna läks eelmine aasta hästi – kasumid praktiliselt neljakordistati, kusjuures toitlustajatel läheb oluliselt Eametsa sõnul paremini kui majutusasutustel. Samamoodi on kasumeid kahekordistanud reklaami valdkonnas tegutsevad ettevõtted, väga hästi läks ka hoonete ja maastiku hooldusega tegelevatel ettevõtetel. Statistikaameti poolt praegu avaldatud andmeis küll mitte sisalduvate, aga Eesti Panga poolt juba avaldatud andmestiku kohaselt läks eelmisel aastal väga hästi ka finantssektoril.
