Täna avaldas Statistikaamet andmed eelmise aasta viimase kvartali SKP kohta. Kui esialgsed andmed (kiirhinnang) näitasid, et majandus langes 2024. aasta neljandas kvartalis -0,1%, siis täpsustatud andmetel kasvas majandus siiski 1,2% võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga. Natuke tekitab küsimusi nii suur erinevus kiirhinnangu ja täna avaldatud tulemuste vahel, mille kohta oleks võinud olla väike kommentaar ameti pressiteates. Samas on positiivne see, et majandus pöördus neljandas kvartalis kasvule, kui nüüd tõesti rohkem enam mingeid korrektsioone ei tule.
Aasta kokkuvõttes oli Eesti majanduslangus 2024. aastal siiski -0,3%, mis on enam vähem samal tasemel kui Lätis (-0,4%). Selleks aastaks prognoositakse Eesti majanduskasvu vahemikus 1%-1,5%. Reaalkasvu pidurdab tänavu kindlasti suhteliselt kiire hinnatõus – erinevad hinnangud jäävad selles osas 4,5% ümbrusesse. Paraku ei ole täna avaldatud veebruari inflatsiooni kiirhinnang eriti julgustav – veebruaris kasvasid hinnad võrreldes jaanuariga 1,3%. See on väga kiire kuine inflatsioon, aasta võrdluses kasvasid hinnad kiirhinnangu järgi 5%, mis on rohkem kui senised prognoosid seda on oodanud. Hinnatõusu omakorda lükkab aasta teises pooles tagant juuli algusesse planeeritav aktsiiside ning käibemaksu tõus.
Eesti on väike ja avatud majandus ehk väga oluline on see, kuidas läheb meie kaubanduspartneritel. Läti seis on sama, mis meil ning ka Soome eelmise aasta majanduskasv oli kergelt miinuses (-0,2%), kusjuures IV kvartali majanduskasv oli aasta võrdluses sama, mis meil (1,2%). Rootsi seis oli natuke parem, IV kvartalis kasvas majandus 2,4% ning kogu aasta võrdluses 1%. Selle aasta prognoos on rootslastel suhteliselt optimistlik. Kõige paremini läheb aga naabritest leedulastel, kelle neljanda kvartali majanduskasv oli Leedu Statistikaameti andmetel koguni 3,7% (aasta võrdluses) ning kogu 2024 aasta majanduskasv 2,7%. Ka selle aasta prognoosid on optimistlikud. Nii Rootsi kui Leedu optimismi võivad varjutada Saksa majanduse probleemid, sest Saksamaa on nende jaoks kõige olulisem väliskaubanduspartner. Leedu jaoks jagab Saksamaa esimest kohta koos Poolaga, kes omakorda on väliskaubanduses sõltuv Saksmaast. Saksamaa majandus vaevleb struktuursete probleemide käes, mida omakorda võimendavad Trumpi poolt kavandatavad tollid EL ekspordile.
